TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
1160 0,87 4350 233 22,04133 10 2,302585093 1165 0,87 4350 234 22,12467 10 2,302585093 1170 0,87 4350 235 22,208 10 2,302585093 1175 0,87 4350 236 22,29133 10 2,302585093 1180 0,87 4350 237 22,37467 10 2,302585093 1185 0,87 4350 238 22,458 10 2,302585093 1190 0,87 4350 239 22,54133 10 2,302585093 1195 0,87 4350 240 22,62467 10 2,302585093 1200 0,87 4350 241 22,708 10 2,302585093 1205 0,87 4350 242 22,79133 10 2,302585093 1210 0,87 4350 243 22,87467 10 2,302585093 1215 0,87 4350 244 22,958 10 2,302585093 1220 0,87 4350 245 23,04133 10 2,302585093 1225 0,87 4350 246 23,12467 10 2,302585093 1230 0,87 4350 247 23,208 10 2,302585093 1235 0,871 4355 248 23,29133 5 1,6094379124 1240 0,871 4355 249 23,37467 5 1,6094379124
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest. Reovee põhjavette ning reo- ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Reoveekogumisala § 241 Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................
Tartu Ülikool Farmakoloogia instituut Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast Referaat Farmakoloogias Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 12. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Alzheimeri tõbi on raske neurodegeneratiivne haigus, mis vähendab tunduvalt selle haiguse alla kannatavate isikute elukvaliteeti ning mõjutab ka haige lähedasi. Hinnanguliselt põeb maailmas Alzheimeri tõve ligikaudu 18 miljonit inimest, mis tähendab omakorda väga suuri kulutusi tervishoius. Alzheimeri tõbi on haruldane sellepoolest, et ta on üks väheseid haigusi, mida pole võimalik hetkel täielikult ennetada, välja ravida või mille progressiooni peatada. Antud haigus on levinud eelkõige arenenud riikides. Üldjuhul on Alzheimeri tõbi vanemate inimeste ehk siis üle 65 aastaste haigus, kuid on ...
4 Puhaskäibekapital Selle arvnäitaja põhjal saame ülevaate, kuidas on kasutatud ettevõttes käibevahendite finantseerimiseks pikaajalisi allikaid: pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.1 Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused Ettevõtte XXX OÜ puhaskäibekapital: • 2012. aasta 446 877 - 171669 = 275 208 • 2013. aasta 393 696 - 119 800 = 273 896 • 2014. aasta 430 033 - 188 076 = 241 957 XXX OÜ puhas käibekapital on kõigil aastatel positiivne, see tähendab, et ettevõtte likviidsus on hea. Ettevõtte tegevus on stabiilne ning käibevahendite finantseerimiseks ei kasutata pikaajalisi kohustusi üldse; äritegevuse rahavood on tugevad. 1 Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt. 11 4
tubli söömaaeg. Tallinnas anti suuremate pühade puhul vaestele kaks korda rohkem toitu kui tavaliselt. Keskajal anti lauagildis vaestele heeringat, turska, jõuluõhtul liha ja võid. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud tsunftijootudel tsunftikannud, külaliste tervitamisel tervituspokaalid jms. Keskaja peod kestsid tunde ja peokohta koguneti juba ennelõunat ning pidutseti keskööni. 20 Mänd, 2004, lk. 241 Mitte ainult laudlinad, käterätikud, mööblikatted, padjad ja kallid nõud ei rõhutanud toimuva pidulikust ja suurejoonelisust, ka peoruum oli ise oli eriliselt kaunistatud, näiteks põrand võis olla kaetud värske muruga. Kõige olulisem oli valgus ruum pidi olema eredalt valgustatud. Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
236 3: (I___) ( 0 0) V = 110 "inst_54>from3" VAR# 129: (________) "inst_55>o" GRP# 88: BEG = 237, LEN = 4 ----- 237 0: (I___) ( 2 1) V = 113 "inst_55>from0" 238 1: (____) ( 2 0) V = 112 "inst_55>from1" 239 2: (____) ( 0 3) V = 113 "inst_55>from2" 240 3: (I___) ( 0 0) V = 112 "inst_55>from3" VAR# 130: (________) "inst_56>o" GRP# 89: BEG = 241, LEN = 4 ----- 241 0: (I___) ( 2 1) V = 115 "inst_56>from0" 242 1: (____) ( 2 0) V = 114 "inst_56>from1" 243 2: (____) ( 0 3) V = 115 "inst_56>from2" 244 3: (I___) ( 0 0) V = 114 "inst_56>from3" VAR# 131: (________) "inst_57>o" GRP# 90: BEG = 245, LEN = 4 ----- 245 0: (I___) ( 2 1) V = 117 "inst_57>from0" 246 1: (____) ( 2 0) V = 116 "inst_57>from1"
mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Müüritise paksus (mm) Tulepüsivus 300 REI 240 375 REI 240 250 REI 241 200 REI 242 150 R 120; EI 240 100 EI 120 Tehnilised näitajad Toodete kaal Transpordi kaal AEROC toodete maksimaalne transpordi kaal tehasest väljastamisel on 1,3 kordne kuivtihedus (sisaldab ka aluse ja pakendi kaalu). Näiteks kuivtihedusega 450 kg/m³ väljakuivamata niiskusega AEROC toodete suurim transpordikaal on seega 600 kg/m³. Arvutuskaal Dimensioneerides kandekonstruktsioone kasutatakse AEROC'i omakaaluna vähemalt
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
Trooja ja teeba müüditsükkel inspireerib ka praegu oma jõulususe, dramaatilisuse ja esteetilise rikkusega. Teatris tundub kestvat nähtus, et tuntud teemade uudne käsitlus inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid, seks, vägivlad) Vaata retseptsioon lk 241 13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel?
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
S F = , (eelnenul põhinev analüütiline valem) K FL a + m kus: -1 materjali sümmeetrilise tsükli väsimuspiir, [Pa]; Priit Põdra, 2004 241 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS K FL väsimuspiiri alanemise tegur pikkel/paindel (detaili antud ristlõikele); m, a normaalpingetsükli kesk- ja amplituudväärtused, [Pa]; 2 -1 - 0 materjali normaalpinge asümmeetriatundlikkuse tegur =
Reaalservituudiga koormatakse just teist kinnisasja, mittevalitseva kinnisasja. ISIKLIK SERVITUUT- AÕS § 225 lg 1 kohustatud isikuks on koormatud kinnisasja igakordne omanik, kuiag aga õigustatud isikuks on üks konkreetne subjekt. REAALKOORMATIS- AÕS § 229 lg 1 SERVITUUDID EI PANE KOHUSTATUD ISIKULE AKTIIVSET KOHUSTUST! REAALKOORMATISED AGA PANEVAD - ISIK PEAB MIDAGI AKTIIVSELT TEGEMA! HOONESTUSÕIGUS - AÕS § 241 - … Hoonestusõigus koormav terve kinnisasja, aga sele teostamist võib piirata kinnisasja konkreetse osaga ! Hoonestusõigus annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja parandatava tähtajalise õiguse omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Selle kohta avatakse oma kinnistusraamat. !!! TsÜS 54 lg 2 - hoonestusõiguse teostamise tulemusena koormatud kinnisasjale püstitatud
6.690 4.462 0.667 -0.2857 0.2698 0.5555 15.39 -91.98 6.690 4.462 0.667 -1.2857 0.0357 1.3214 -84.07 -260.63 6.690 5.673 0.848 -1.2857 0.0357 1.3214 -84.07 -260.63 6.690 6.690 1.000 -1.2857 0.0357 1.3214 -84.07 -260.63 Esimene ja neljas avad max 160.80 min -260.63 6.500 6.690 1.000 1.0953 1.2738 0.1785 241.30 52.35 6.500 7.555 1.133 1.0953 1.2738 0.1785 241.30 52.35 6.500 7.990 1.200 1.0953 1.2738 0.1785 241.30 52.35 6.500 8.855 1.333 1.0953 1.2738 0.1785 241.30 52.35 6.500 8.855 1.333 0.0953 0.5874 0.4921 83.00 -57.45 6.500 11.026 1.667 0.0953 0.5874 0.4921 83.00 -57.45 6.500 11.026 1.667 -0.9047 0.2858 1.1905 -25.24 -217.31 6.500 11.825 1.790 -0
(27) Kui valitseva kinnisasja omanik võõrandab ühe osa kinnisasjast, tegemata reaalkoormatise jagamise korraldust, jääb reaalkoormatis kehtima selle kinnisasja osa suhtes, mille omanik endale jätab. (28) Kui reaalkoormatis on oma olemuse tõttu seotud kinnisasja jagamisel tekkinud ühe osaga, võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes. HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus..............................................................................
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
16.55-17.05 6367 6323 Tabel 3. GPS kilometraaž GPS’i kilometraaž (km) Päev/GPS 1 2 1 12 99 2 100 142 Kokku: 112 241 Kokku: 353 Tabel 4. Tihendusvõrgu punktide tasapinnalised ristkoordinaadid ja geodeetilised koordinaadid Punkti nr. X (m) Y (m) H (m) B( L( h (m) °' ' ' ¿ °' ' ' ¿ 6301 6 554 855,1 579 851,1 76,0 59 ° 07’3 25 ° 23’4 0’’ 0’’ 94,5
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ................
kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti Kartaago riigiga Põhja-Afrikas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on ajaloos tuntud Puunia sõdadena. 1)Esimene Puunia sõda (aastatel 264 241 eKr) Peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saartel; roomlase saavutasid mitu suurepärast võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma. 2)Teine Puunia sõda (aastatel 218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal purustas oma sõjaväega Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216. aastal eKr. 202. aastal eKr said aga kartaagolased Põhja-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud taas rahu paluma. 3)Kolmas Puunia sõda
Nishida, H., Blanz, P.A. & Sugiyama, J. 1993. The higher fungus Protomyces inouyei has two group I introns in the 18S rRNA gene. Journal of Molecular Evolution 37: 25-28. Oliver, R. & Schweizer, M. (eds) 1999. Molecular fungal biology. Cambridge University Press, 377 pp. Penalva, M.A., Moya, A., Dopazo, J. & Ramon, D. 1990. Sequences of isopenicillin N synthetase genes suggest horizontal gene transfer from prokaryotes to eukaryotes. Proceedings of the Royal Society of London, B 241: 164-169. Race, H.L., Hermann, R.G. & Martin, W. 1999. Way have organelles retained genomes? Trends in Genetics 15: 364-370. Saville, B.J., Kohli, Y. & Anderson, J.B. 1998. mtDNA recombination in a natural population. Proceedings of the National Academy of Sciences, USA 95: 1331-1335. Zolan, M.E. 1995. Chromosome-length polymorphism in fungi. Microbiological Reviews 59: 686-698. Tamura, M., Watanabe, K., Mikami, Y., Yazawa, K. & Nishimura, K. 2001
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...
4 150 4 181 5 175 5 206 6 196 6 225 7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 4.2 olevas tabelis välja arvutatud, Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa
12 558 0 14 432 4 194 0 7 968 324 12 998 0 18 319 1 392 2 063 7 147 2 136 67 459 0 161 341 7 484 20 836 42 280 8 357 4 886 0 7 816 4 005 1 189 3 785 250 32 148 0 37 330 0 20 512 8 756 3 387 11 535 0 22 015 1 646 2 512 10 035 913 71 243 0 75 796 4 884 15 472 57 806 8 067 6 241 0 18 270 1 684 991 5 961 1 901 18 011 1 364 28 552 4 597 4 058 37 447 11 288 35 791 0 52 275 2 341 22 238 18 407 3 323 51 588 551 89 080 863 23 488 30 486 5 951 16 466 0 27 627 473 3 442 12 647 814 83 652 0 97 128 13 364 16 117 43 301 11 122 8 809 0 30 975 5 794 1 179 15 736 5 661 25 680 551 31 894 14 884 4 120 34 684 14 701
Veel neljal korral hävis Rooma laevastik tormis. Kuid kartaagolastel ei jätkunud raha piisavaks sõjajõuks ja Rooma maavägi vallutas 58 enamuse Sitsiiliast. Saare lääneosa kaitset juhtinud Hamilkar Barkas (Välk) toetus eeskätt raskelt ligipääsetavatele mägikindlustele (Panormos, Eryx) ja suutis suuri lahinguid vältides roomlastele edukalt vastu seista. Kuid 241. a. saavutas Rooma uus laevastik Egaadi saarte juures Sitsiilia lääneranniku juures otsustava võidu, mis sundis Kartaagot taas, ja seekord lõplikult, rahu paluma. Sitsiilia lõplik alistamine Roomale sai teoks teise Puunia sõja (218 201) käigus. Itaaliasse tunginud Kartaago väejuhi Hannibali hiilgavad võidud, eriti terve Rooma armee hävitamine Cannae lahingus (216. A.), ajandas mitmeid Itaalia linnu, sealhulgas Tarast, Roomast lahku lööma
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukates...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
Rootsi 180 55 Norra 18 13 Tollivabad piirkonnad 156 76 Ukraina 0 67 Ameerika Ühendriigid 10 17 Taani 57 0 Inglismaa 186 0 Saksamaa 524 241 Kokku 416 063 406 462 Müügitulu tegevusalade lõikes Õlle realisatsioon 265 708 262 624 Karastusjookide realisatsioon 66 258 63 998 Longerite realisatsioon 37 385 30 729 Siidrite realisatsioon 22 396 21 939 Mineraalvee realisatsioon 18 758 18 180 Muu müük ( materjalid, tooraine jne ) 5 558 8 992
Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad v...
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkek...
ringkondades ettelugejatena. Vennastekoguduste liikumine innustas aga siinseid usuliselt ärganuid lugemist ja kirjutamist õppima. Peamiseks lugemismaterjaliks oli kas põhjaeestikeelne täispiibel, seda Põhja-Eestis, lõuna-eestlased, kellele see oli aga tollel ajal raskest mõistetav tarvitasid lugemiseks tartukeelset Uut-Testamenti. Mõned talupojad õppisid 25 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 241. 26 V. Ilja, Vennastekoguduse ajalugu, 41. 27 G. Philipp, Die Wirksamkeit der Herrnhuter, 267-268. 28 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 252. 29 Eesti Evangeelne Vennastekogudus, Ülevaade vennastekoguduste ajaloost, 5. 30 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 403. veel üsna vanalt lugemise selgeks. Näiteks liitus Kuldi Ado Kambja vennaastekogudusega ja õppis lugema, olles ise peaaegu 50. aastane. Temast sai koguduse sees nn lasteisa, kelle ülesanne oli lugemisoskust ka lastele õpetada
I. Käsu täitmine protsessoris: Juhtautomaat- käsu täitmise juhtimine, väljastab vajalikke juhtsignaale protsessori osadele kui ka arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist saabuvad juhtsignaalid. Operatsioonautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälus...
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637) (sisaldas 144 laulu), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch"( P-E Georg Salemann, Geinrich Göseken, Reiner Brockmann, Martin Giläus) (Uus eesti lauluraamat) , kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Sisaldas 241 laulu. Teine eestikeelne laulutaamat oli ,,Wastne Tartu Mah Keele Laulo Rahmat", (1685 Adrian Virginius L-E) Ülejäänud teosed ei kuulu enam rootsi aega?! Imelikult lühike vastus, pole midagi rohkem kirjutada. 9. Esimesed eestikeelsed grammatikad: 1637 Heinrich Stahl: Anführung zu der Esthnischen Sprach (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches
perearsti koduvisiidid 70 0,1 Statsionaarne arstiabi, 2011 Arv 10 000 elaniku kohta Ravivoodid 7 165 53,5 Hospitaliseeritud haiged 241 980 1 806,3 Peamised surmapõhjused, 2002–2011 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 600 500 400 Vereringeelundite haigused 300 200 Kasvajad
4502.01 Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 994 400 542 0 0 994 400 542 0 0 994 400 542 452 Mittesihtotstarbelised eraldised 241 594 241 594 0 0 0 0 241 594 maaparandusühistute liikmemaksud 241 594 241 594 0 0 0 0 241 594 5 Tegevuskulud 295 643 394 271 758 338 2 400 000 21 485 056 0 0 295 643 394
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei...
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....
aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 7614 kg aastalehma kohta ( r - 4.09%, 312 kg piimarasva; v 3,35%, 255 kg piimavalku). Eesti punane veisetõug (epk) Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 6995 kg ( r- 4,28%, 300 kg; v- 3,44%, 241 kg) Eesti maatõug (ek) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,4% ehk ca 600 isendit
Kuigi uute laevade mootorid on palju võimsamad kui vanadel laevadel, siis kiirused jäävad ikka sarnaseks, sest laevad on kasvanud nii tohutult suureks ja raskeks. Victoria Luisel oli ainult A-klassi kajutid ja neid oli ainult 120. Sellel ajal oli kruiis väga uus teema ja seda said lubada ainult rikkam rahvas. Ka Wilhelm Gustloffil oli ainult A-klass kuid kuna see laev oli juba palju suurem siis oli ka kajuteid 489 ning mahutas 1460 reisijat. 248 kajutit oli kahekohalised ja 241 kajutit oli nelja kohalised. Praegusel suurimal kruiisilaeval Allure of the Seasil on 2704 kajutit ja uusimal laeval Quantum of the Seasil 2090 kajutit. Mõlemal laeval saab kajuteid valida 4. klassi vahel. Kõige kallim ja luksuslikum kajuti klass on Delux kajut ehk sviit, seejärel on rõduga kajut, peale seda on A- klassi kajut millel on aken 19 vaatega merele ja viimaseks on B-klassi kajut mis on ilma aknata. Uutel laevadel on olemas ka
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
