Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martin.teemant
Õppematerjali autor
14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru venib välja 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! varda (detaili) geomeetria muutused; väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; lokaalsed soojuseffektid (keevisõmblus); materjali struktuuri järsud muutused (defektid) (Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk) 15.3. Mis on pingekontsentraator?
7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14
vedru jäikust? Mida rohkem neid on, seda jäigem vedru. 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? Väändepinge on vastupidine. 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? Suurendada sammu 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? Vedru üldine pikkus. 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru deformeerub elastselt 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid?
Priit Põdra, 2004 123 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · kahe samasihilise normaalpinge (tõmbepinge või survepinge) resultant antud ristlõike punktis (koordinaatidega y ja z) võrdub nende pingete algebralise summaga: Ristlõike iga punkti summaarne My Mz paindepinge = selles punktis mõjuvate = My + Mz = z+ y normaalpingete algebraline summa: Iy Iz NB! Arvestada tuleb nii paindemomentide (My ja Mz) kui ka
suunas) suunas) Positiivne sisepind = pinna normaal Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt (telje suund) suubub sellesse pinda Märgireeglil puudub siin füüsikaline sisu tähtis on aga eristada pingete mõjumise suundi (eriti juhtudel, kui on tarvis erinevaid pingekomponente liita ja/või lahutada). Priit Põdra, 2004 38 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL Positiivne sisepind Negatiivne sisepind
nihkepinge kuna varras on ühtlselt koormatud: N = const): AKald 2 A · nii normaalpinge x kui ka nihkepinge y väärtused sõltuvad lõikepinna kaldenurga väärtustest; · survekoormuse korral on pingeolukord põhimõtteliselt samasugune, kui tõmbekoormuse korral vaid sisejõudude ja ka pingete suunad on vastavalt vastupidised. 2.5.2. Pikikoormatud varda suurim nihkepinge Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90°, ning pingete vastavad väärtused piirkonnas = 0 ... 90° on toodud järgnevas tabelis (piirkonnas = -90° ... 0 on paindepinge vastavad väärtused samad ja nihkepinge väärtused vastasmärgiga): Lõike kaldenurk ristlõike suhtes , [°]
110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid