Serbia ja Montenegro

Kostina, Svetlana

Serbia ja Montenegro (0)

1 Hindamata

I Ajalugu
Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica ). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president , kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul:
1.1 Serbia
Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik , mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 1804– 1813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, jättes Bosnia ja Raška Austria-Ungarile. See ei võimaldanud ühineda enne Balkani sõdu 1912–1913 ja Esimest maailmasõda 1914–1918. Aastal 1918 oli Serbia üks Jugoslaavia asutajaliikmetest ning selle riigi kõigis vormides juhirollis (Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, Jugoslaavia Kuningriik, Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik).
2.2 Montenegro
Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik. Osmanite impeeriumil, mille võimu all alates 15. sajandist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. 1516 hakkasid Montenegros valitsema Cetinje valitsejad (vladikad ehk piiskopvürstid). Alates 1697 oli see positsioon Riđani klanni kuuluva Petrović-Njegošite suguvõsa käes. 1862 korraldas Türgi armee rea sissetungikatseid, et Montenegro täielikult sõjaliselt hävitada. Montenegrolased kaotasid 3500 meest, Türgi regulaarväed üle 8000 mehe. Lõpuks pidi Nikola siiski vastu võtma rahuettepaneku, mida pakkus paša Omar Latas. Kuid neid tingimusi montenegrolased ei täitnudki ja 1863 valmistusid nad uueks sõjaks.
Sissetungid ja sõjad jätkusid ja kulmineerusid Vene-Türgi sõjas 1876–1878, kui Montenegro armee, mida juhtis prints Nikola, võitis Venemaa liitlasena mitu lahingut: Vucji Do, Fundina, Trijebaći, Krstaći ja Bjelopavlići lahingu. Eriti tähtsad olid võidud Vucji Dos ja Bjelopavlići (Zeta jõe) orus. Podgorica, Niksići, Bari ja Ulcinji linn läksid sellega Montenegro kontrolli alla. Montenegro pindala kahekordistus. Austria tunnustas Montenegro piire 1842, 1859 tegi seda Türgi ja 1878 Berliini Kongressil kõik teised riigid: nad tunnustasid Montenegrot kui iseseisvat riiki.
Nikola I valitsusajal (1860–1918) haaras Montenegrot ja tema pealinna Cetinjet majanduslik areng. Tähelepanuväärne on, et see toimus ajal, kui valitses ebakindlus ja Türgi võis sooritada uusi rünnakuid.
Enne 1868 oli Montenegros ainult mõni algkool , kuid ajavahemikul 1868–1875 avati 72 kooli, milles said haridust keskeltläbi 3000 õpilast. Algharidus, mida pakuti tasuta, sai kohustuslikuks . Aastal 1869 avati Cetinjes õpetajate seminar ja tütarlaste instituut, mis spetsialiseerus algkoolide õpetajate koolitamisele. 1875 avati põllumajanduskool vastrajatud linnas Danilovgradis, kuid kool suleti paar aastat hiljem sõja tõttu. Sarnane kool avati ka Podgoricas 1893. 1899 oli Montenegros 75 üld- ja 26 erakooli.
Montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871. 1874 alustas Montenegro Austria abiga peatee ehitamist Cetinjest Kotorise, mida hiljem pikendati Rijeka Crnojevicani ja edasi läbi kogu riigi. Sel ajal avati ka raudtee Barist kuni Virpazarini. Järsk kasv toimus majanduses; tekkis palju väikeärisid. Välismaine kapital , peamiselt Itaaliast , voolas paljudesse Montenegro ettevõtetesse.
Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa.
Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva võimu. Juristi Baltazar Bogisiči Tavaseadus asendas Danilo II Üldise Maaseaduse. 1888 sai Montenegro esimese omandiseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. 1905 lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910 kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks.
Balkani sõdade käigus (1913) tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid montenegrolased paša Esad Toptani juhitud vägede vastu võideldes Türgi võimu alt Shkodëri linna (serbohorvaadi keeles Skadar), kaotades 10 tuhat meest. Ent suurriikide otsusega läks linn vastloodud Albaania riigi koosseisu, mida montenegrolased peavad ülekohtuseks.
Montenegro osales alates augustist 1914 Serbia poolel Esimeses maailmasõjas. Jaanuaris 1916 okupeerisid ta Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed.
Serbia süüdistas kuningas Nikolat vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu . Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918 kuulutati välja liitumine Serbiaga. Montenegro sümbolid keelustati , sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Montenegro nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond. See põhjustas ulatusliku Jõuluülestõusu, mis suruti maha. Mägedes jätkus vastupanu 1926. aastani.
Montenegro oli ainus Esimese maailmasõja võitnud riik, mis sõja tulemusena kaotas iseseisvuse.
II Üldandmed
Maailmajagu
Euroopa
Manner
Euraasia
Pindala
102 350 km2
Rahvaarv
10 655 774 (2003)
Pealinn
Belgrad
Riigikeel
serbi
Rahvastiku tihedus
104,1 km2
President
Svetozar Marovic
Parlamendi esimees
Zoran Šami
Iseseisvus
1877 .aastal
Rahaühik
Dinaar(CSD),euro(EUR)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
„Hy Sloveni”
Üladomeen
.yu
Maakond
381
III Geograafiline asend
Serbia ja Montenegro asub Kagu-Euroopas,piirnedes läänes Aadria mere ja Bosnia ja Hertsogoviinaga,lõunas Albaania ja Makedooniaga,idas Bulgaaria ja Rumeenia -ga ning põhjas Ungari ja Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir Albaaniaga,527 km Bosnia ja Hertsogoviinaga,318 km Bulgaariaga,241 km Horvaatia põhjaosaga,25 km Horvaatia lõunaosaga,151 km Ungariga,221 km Makedooniaga,476 km Rumeeniaga.Veepiiri pikus on 199 km pikk.
IV Looduslikud tingimused
4.1 Kliima
Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud, tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi.
4.2 Pinnamood
Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas laiavad rikkalikud, viljakad tasandikud.Idas asetsevad arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on vanad mäed ja künkad.Edelas kõrge rannajoon pole hästi liigestatud kuna puuduvad väiksemad saared,mis teevadki rannajoone liigestatuks.Kõrgeim punkt on Daravica 2656m üle mere pinna ja madalaim Aadria meri 0 m.
4.3 Loodusvarad
Loodusvarad Serbias ja Montenegros leidub naftat,maagaasi ja kivisütt.Kasutatakse ka hydroenergiat ja mulda. Metallidest leidub selles riigis vaske, kulda, pliid, tsinki , niklit, kroomi ja palju teisi metalle .
4.4Maakasutamine
4.5 Keskkonnaprobleemid
Serbia ja Montenegros on väga suureks probleemiks tugevad,hävituslikud maavärinad.Keskkonna probleemidest on tuntud veel ka merevee saastumine jääkainetega (eriti just turistilinnades nagu Kotora),õhu saastumine heitgaasidega(Belgradi ümbruses ja teistes indrustriaallinnades),jõe vete saastumine heitvetega.
Osaleb järgmistes organisatsioonides:
ABEDA,BIS,CEL,CE,EBRD,FAO,G-9,G-77, IAEA ,IBRD, ICAO ,ICC,ICCt,ICFTU, IDA,ICRM, IFAD,IFC,IFRCS,IHO,ILO,IMF,IMO, Interpol ,IOC,IOM,ISO,ITU,NAM,OAS,OPCW,OSCE,PCA,UN,UNCTAD, UNESCO , UNHCR ,UNIDO,UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WMO,WtoO,WTrO
V Rahvastik
Rahvaarv on Serbias ja Montenegros 10 655 774 inimest(aasta 2003 andmete kohaselt.)
5.1 Soolis -vanuseline struktuur
Vanus
Protsent
Meessoost in. arv
Naissoost in. arv
0-14 aastased
19,3%
1 062 625
990 071
15-64 aastased
65,4%
3 442 543
3 548 058
64

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Svetlana Kostina Õppematerjali autor

serbia montenegro

Sarnased õppematerjalid

ppt

Serbia ja Montenegro

Serbia ja Montenegro Sveta Kostina 10.Klass 2007 1.Serbia ja Montenegro üldandmed Serbia ja Montenegro Pindala: Manner: 102 350 km2 Euraasia Rahvaarv: Pealinn: Maakondi: 10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu: Euroopa Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn:

Geograafia

docx

Arengumaa - Montenegro.

Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad

Ajalugu

doc

Sõda Balkanil

erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele. Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989

Ajalugu

rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid Läände ja Lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid

Ajalugu

pdf

Maailm 20 saj algul

1879 liiduleping Saksamaa ja Au-Ung vahel 1882 ühines nendega Itaalia e tekkis kolmikliit (teised kardavad, eriti Sm pärast) Itaalia lahkus 1915 (reaalselt juba varem, kogemata sattus sinna), asemele tulid Türgi ja Bulgaaria e nelikliit Taotlused Saksamaa 1. huvitatud kolooniatest (kolooniate saamise ajal Sm killustunud, tahtis ka) 2. Tahtis olla euroopa nr 1, purustada Prantsusmaa Au-Ung 1. Soovis oma võimu säilitada Balkanil (serbia tahtis vallutada suur serbia riigiks) 2. Sai Sm enda toetajaks UK 1. Ei soovinud, et saksamaa muutuks domineerivaks jõuks→soovis säilitada juhtrolli maailmas Venemaa 1. Soovis Konstantinoopolit ja Dardanelle→kontroll Musta mere väinade üle 2. Soovis Balkani ps, toetas Serbiat (tõi kaasa konflikti Au-Ung) Prantsusmaa 1. Soovis vähendada Saksa mõjuvõimu, revanšism ja suur-saksamaa vastasus 2. Saada tagasi Elsass Lotringi (kaotanud Preisi-Prantsuse sõjas) Bulgaaria 1

12. klassi ajalugu

doc

Bulgaaria

15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus Bulgaari on riik Kagu-Euroops Balkani poolsaarel, Musta mere läänerannikul. Tema naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Montenegro ning Makedoonia ja lõunas Kreeka ja Türgi. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Neist omakorda lõuna poole jääb Traakia tasandik sinna jäävad ka Bulgaaria parimad põllumaad. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila,

Geograafia

txt

I maailmasõda Kokkuvõte

Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Ternogooriat. Trgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis la Saksamaad ja vallutada Trgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere vinasid ning suurendada oma vimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. [redigeeri] 1914 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria trooniprija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nuti kohe sja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada vljaastumisega." Ka sel perioodil (16.23. juuli) Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased tidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jttis

Ajalugu

rtf

Maailm 1900-1918 kordamine

kiiremini edasi. Kogukondadest lahkusid ka vaesed, kes hakkasid lihttöölisteks. Stolõpini reform jäi pooleli, peale tuli 1905.a revoluts 27. Sõjalised rühmitused - Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (1914), Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, USA 28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas

Ajalugu

Rohkem sarnaseid