Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt
· Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227 erinevat tuumarelva. · Venemaal 5192 · USA-l 4075 · Prantsusmaal 300 · Iisraelil 200 · Ühendkuningriigil 192 · Hiinal 176 · Indial 75 ja Pakistanil 15. · Inimkonna hetkega hävitamiseks oleks vaja 123,36 korda rohkem tuumapomme. · USA võimud on omaks võtnud 11 tuumapommi, mis ühel või teisel põhjusel
Hiina tänapäeval NIMI: Company Logo Sisukord Majandus Rahvastik Loodus Vaatamisväärsused Huvitavad faktid Majandus Hiina majandus 2007. aastal tõusis Click to edit Master text styles maailma majandusedetabelis Second level Third level kolmandale kohale möödudes Fourth level Saksmaast. Hiina keskmine Fifth level majanduskasv aastas on umbes 10% ning 2010. aastal möödus Hiina tänusellele ka Jaapanist tõustes teisele kohale USA järel. Selline majanduskasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost viimase 50 aasta jooksul. Hiina majandus sõltub rohkesti nende valmistatavatest masinatest, tööstuskaupadest, mineraalidest ja rauast. Kunagi oli aga pea...
15 530 233 2 16 600 235 2 17 690 237 2 18 780 237 0 19 900 239 2 20 1200 241 2 21 1500 243 2 22 1800 245 2 23 2400 248 3 24 3000 252 4 Integraalse jaotuskõvera lähteandmed. Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q
Loe ja delete On vaja kirjutada artikli põhjal esitlus. Artiklis kirjeldati Hannibali triumfi ehk hannibali sõjaretk. Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli ...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Krgessaare 80 16,7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17,3 161 165 531 3511 2021
kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes, kohaldatakse Soome riigi õigust aga kui ehitis asub Saksamaal, siis Saksamaa õigust. Asjaõiguse tekkimisel, lõppemisel või muutmisel järgitakse selle riigi õigust, kus asub asi tekkimise, lõppemise või muutmise hetkel. 1 Loengukonspekt: Asjaõigus 3 2. Mis on hoonestusõigus? Asjaõigusseadus § 241 sõnastab hoonestusõiguse mõiste järgnevalt: Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.2 Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab hoonestusõigusega õiguse maad vallata ning kasutada.
Meetodid · izb Allh keskendus Iisraeli ja lääneriikide vägede väljaajamisele Liibanonist. Organisatsioon on põhiline kahtlusalune mitmetes suurtes rünnakutes USA, Prantsuse ja Itaalia rahvusvahelistele jõududele, mille eesmärgiks oli Liibanoni stabilisserimine: enesetapurünnak USA saatkonnale 1983. aasta aprillis, milles hukkus 63 inimest, sealhulgas 17 USA kodanikku; rünnak USA mereväe kasarmutele Beiruti milles hukkus 241 USA sõjaväelast; rünnak Prantsuse rahvusvaheliste jõudude peakorterile, milles hukkus 58 Prantsuse sõjaväelast. izb Allh on alati eitanud oma seotust nende pommirünnakutega, kuigi peab neid õigustatuks. Saavutused · izb Allh on Amali kõrval peamine partei ja sõjaline organisatsioon, mis esindab Liibanoni siite, kes on riigi suurim usukogukond. Ta on Liibanonis tunnustatud partei, mis on osalenud ka valitsuses.
Pärast looma nülgimist ja elundite eraldamist tuleb liha hoolikalt pesta, et selle küljes ei leiduks kübetki verd. · Kalal peavad olema soomused ning uimed, mis tähendab, et soomuseta angerjas ei ole kosser. · Kõik puu- ja köögiviljad peavad olema täiesti puhtad ja pisimagi kahjustuseta. Isegi kui õunal on ka väikseim auk, kuulub see otsekohe hävitamisele. · Kõik toiduained peavad olema ilma lisaaineteta. Kui näiteks pakendil ilutseb lisandainena E 241, siis selline toode on tõsiusklikule juudile välistatud. · Juutidele on söögilaud võrdne altariga, kus peab kõik olema ilus ja maitsev ning valmistaud kõiki traditsioone silmas pidades. See on püha koht perekonnale. Enne ja ka pärast sööki loetakse palvet, enne palvet ning ka söögijärgse palve järel pestakse käsi. Islam Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud
10. 240 223 28 11. 280 225 30 12. 330 227 32 13. 390 229 34 14. 460 231 36 15. 530 233 38 16. 600 235 40 17. 690 237 42 18. 780 237 43 19. 900 239 44 20. 1200 241 46 21. 1500 243 48 22. 1800 245 50 23. 2400 248 53 24. 3000 252 57 Joonis 1 Tabel 1 graafiliselt ( P=f(t) ) Tabel Integraalse jaotuskõvera lähteandmed Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin =280 16,5 0,000368 rmax1,184E-05 39 600 22,5 0,000172
vabariigiks Gruusia koosseisus ja Venemaa okupeeritud alaks. De facto(faktiliselt, tegelikult) 2008 toimunud sõja järel tunnustas Venemaa Abhaaisat iseseisva riigina, Gruusiast sõltumatuna, võim püsib Venemaa varjatud toel. 2009 aastast viibib seal Venemaa rahuvalvejõud. ’’Riigi’’-s kehtib Vene rubla, kehtib Moskva aeg ja piiri kontrollib Vene piirivalve. Abhaasia asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. (nurgas oleval kaardil joonitud ala) Elanike arv on u 241 00, 2011.aasta seisuga. Abhaasia ja Gruusia sõja ajal vähenes elanikkond poole võrra, lahkusid peaaegu kõik grusiinid. Enamjaolt peetakse autonoomseks vabariigiks Gruusia koosseisus. 3.slaid Abhaasia kuulutas välja iseseisvuse 1992 aastal, mille tulemusel puhkes sõda Gruusia keskvalitsusega. Hiljem tuli Abhaasiale “appi” venemaa. Abhaasias lootsid apsuad säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ning saavutada isegi senisest märksa enamat, kuid välja ei kuulutatud siiski
16. 600 40 235 600 17. 690 42 237 690 20 18. 780 43 237 780 19. 900 44 239 900 20. 1200 46 241 1200 10 21. 1500 48 243 1500 22. 1800 50 245 1800 23. 2400 53 248 2400 24. 3000 57 252 3000 0
l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 (ümardatuna 10m/s2 ) hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 241 meetrit ehk 19,3 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 8 (variant 4) Lähtudes ülesande 7 saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Antud: d = 12 mm = 0,012m v 1= v2= 2,5 m/s = 800 kg/m3 l = 140 m = 30 mm2/s = 30*10-6 m2/s = 24 h1-2= 241 m
leidu: 1. kofeiin 2. tauriin (Ibid. lk 241) Energiajoogid on mõeldud spetsiaalselt pingeolukordade jaoks. Nende tarbimisega ei tohi liiale minna, sest üks purk (250 ml) sisaldab inimesele 24 tunni jookul vajalikku vitamiinikogust. Seega tuleks ööpäevas piirduda vaid ühe purgiga, sest vitamiinide ületarbimine on tervisele ülimalt ohtlik, eriti rasetatele, kel võivad tekkida lootekahjustused. (Ibid. lk 241, 244) Energiajoogid sisaldavad suhkrut sama palju kui tavalised karastusjoogid. Viimastel aastatel on aga suurenenud suhkruasendajatega energiajookide populaarsus. Koostisosade toime kohta on andmed puudulikud ning tihti piirduvad need loomkatsetega. (Liebert 2008: lk 121, 123) 5 1.2.1. Kofeiin Kofeiin on erguti, mis stimuleerib kesknärvisüsteemi ja südant, samuti tõstab vererõhku. Tee,
Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr ol...
Viga parandati 3 aasta pärast lisades teleskoobile uue komponendi. Hubble teleskoop enne ja pärast optilist probleemi WFC3-ga lähisinfrapunakiirguses tehtud pilt Carina udu piirkonnast "Mystic Mountain" Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) • Tegu on modulaarse orbitaaljaamaga Maa-lähedasel orbiidil • Esimesed moodulid viidi orbiidile juba 1988. aastal • Tema orbiidi kõrgus on 330-435km • Rahvusvahelist kosmosejaama on külastanud 241 inimest 19 riigist Rahvusvaheline kosmosejaam • Tegu on mikrogravitatsioonilise uurimislaboriga, kus kosmonaudid teevad bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. • Pikaajaline iseseisev viibimine kosmoses võimaldab teha katkematuid uuringuid • Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu ISSi moodulid kuud • Kosmosejaamal on nii survestatud mooduleid kui ka survestamata
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama ...
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Kōrgessaare 80 16.7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17.3 161 165 531 3511 2021
2003 552 140,0 240-280 280 28 2003 712 140,0 280-320 320 12 2003 755 140,0 320-360 360 7 2003 580 145,5 360-400 400 5 2003 553 148,0 2003 230 150,0 hii-ruut-emp 7,97526 2003 241 150,0 hii-ruut-teor 11,0705 2003 302 150,0 2003 341 150,0 Kuna hii-ruut-emp on väiksem kui hii-ruut-teor (7,97526 < 11,0705) , siis empiir 2003 392 150,0 Seega võime seda empiirilist jaotust kirjeldada teoreetilise jaotusega N(197,79; 2003 413 150,0 2003 472 150,0 2003 528 150,0 2003 549 150,0 1. Ül.9.1. 2003 561 150,0 (Points: 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lah
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsusta...
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid
* E. Grafiitmalmide kõvadust Score: 7/7 7. Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu? Student Response A. HRA 55 * B. HB 60 C. HRB 200 D. HRC 45 E. HV 200 Score: 6/6 8. Arvutage Brinelli kõvadusarv, kui D=10 mm ja F=3000 kgf ja tekkinud jälje diagonaal d=3,9 mm Student Response Answer: 241 Score: 7/7 9. Milline on koormus ja otsik Rockwelli meetodi C skaala korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N * B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus
9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km Saksamaa impordib: · Veondusmasinaid ja seadmeid · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid
s 1 250 245 0 10 0,08 0 0 0 0,0 0,01 2 250 243 2 10 0,095 1,6 0,11 19,8 5 3 250 241 4 10 0,12 0,04 4,3 0,29 39,6 4 250 235 10 10 0,13 0,05 5,4 0,36 99,0 5 250 225 20 10 0,13 0,05 5,4 0,36 198,0 6 250 205 40 10 0,14 0,06 6,5 0,43 396,0 7 250 125 120 10 0,15 0,07 7,6 0,51 1188,1
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
ainevaldkonnad: Chemistry, Chemical Engineering, Materials Science, e) Analüüsi tulemuslehte, d) Täpsusta tulemusi vasakus veerus pakutud võimalustega ja leia mitu artiklit on 2012. aastal avaldatud ajakirjas Thin Solid Films: f) Esita andmebaasi poolt genereeritud lõplik otsistrateegia, mis on kuvatud tulemuslehe ülaosas rohelisel ribal. Tulemuslehel võisin näha, et vaste leidsid 241 artiklit. 2012. aastal oli avaldatud 5 artiklit ajakirjas Thin Solid Films. Lõplik otsistrateegia: 5 articles found for: pub-date = 2012 and KEYWORDS(Semiconductors in solar cells) AND LIMIT-TO(cid, "271603","Thin Solid Films") AND LIMIT-TO(pubyr, "2012") 2.4. Otsing andmebaasist EBSCOhostWeb. Otsi oma rühma teemal täistekstartikleid andmebaasist EBSCOhostWeb. Vali lisaks vaikimisi pakutud kahele andmebaasile veel sinu teemale vastavaid andmebaase (tee kastikesse linnuke)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 Transpordialad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 Muud käsitööerialad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 8 SISUKORD Tsunftid ja nende skraad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 Käsitööliste sotsiaalne seisund . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 Käsitöö välissidemed . . . . . . . . . . . .
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Cea...
suhtes ja neid tuleb kõigil järgida. Oluline on ka asjaõiguste avalikkuse põhimõte, see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Asjaõiguste olemasolust peab ka teistel isikutel raamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valduse kaudu. 2. Hoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis.
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks li...
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Ro...
1,5 2,21 221 0,5 3 6 19,5 6,77 677 0,5 5 10 2 2,25 225 0,5 4 8 20 6,84 684 0,5 7 14 2,5 2,29 229 0,5 4 8 20,5 6,92 692 0,5 8 16 3 2,33 233 0,5 4 8 21 6,98 698 0,5 6 12 3,5 2,37 237 0,5 4 8 21,5 7,01 701 0,5 3 6 4 2,41 241 0,5 4 8 22 7,09 709 0,5 8 16 4,5 2,45 245 0,5 4 8 22,5 7,17 717 0,5 8 16 5 2,5 250 0,5 5 10 23 7,24 724 0,5 7 14 5,5 2,55 255 0,5 5 10 23,5 7,32 732 0,5 8 16 6 2,6 260 0,5 5 10 24 7,39 739 0,5 7 14 6,5 2,66 266 0,5 6 12 24,5 7,47 747 0,5 8 16
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Pablo Picasso Referaat Tallinn 2009 Pablo Picasso Elulugu Pablo Picasso (tegelikult Pablo Ruiz y Picasso) oli Hispaania päritolu maalikunstnik, skulptor ja graafik. Picasso oli 20. sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Pablo Picasso erakordne joonistamisanne olevat ilmnenud juba kümneaastaselt, mil temast sai oma kunstnikust isa õpilane. 1895. aastal astus Picasso Barcelona kunstiakadeemiasse ning kaks aastat hiljem Madridi San Fernando Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Õppetööst enam veetles Picassot aga Madridi öö- ja seltskonnaelu. 1899. aastal jättis ta kooli pooleli ning pettis sedasi oma isa poolt talle pandud lootusi. Aastal 1900 võeti üks tema töödest näitusele Pariisi, kuhu läks kaasa ka Picasso ise. Picasso pa...
3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
kool ÕPILANE nimi JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Peatükk.........................................................................................................4 1.1 Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4 2. Peatükk...........................................................................................................5 2.1 Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5 3. Peatükk.........................................................................
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Katse lahj Lahuse Ensüümi konts. Optiline konts, V, nr Puhverlahus H2O pNPP NaOH 120000 ruumala kogus, g g/ml tihedus M M/min 1 250 245 0 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,05 0,000 0,00 2 250 243 2 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,06 1,087 0,07 3 250 241 4 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,08 3,261 0,22 4 250 235 10 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,1 5,435 0,36 5 250 225 20 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,11 6,522 0,43 6 250 205 40 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,1 5,435 0,36
26 · 6 345 · 67 15,3 · 21,067 14 · 16 432 · 205 312,07 · 0,546 34 · 43 573 · 462 0,00763 · 0,4521 6 4. Jagada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 241 : 7 2153 : 35 1450,22 : 270,6 250 : 6 22206 : 42 4356,7314 : 147,6 245 : 13 74250 : 234 257427,26 : 645,76 1650 : 32 245024 : 404 336656,615 : 1635 Kontrollida tulemusi korrutamise teel. 5. Teisenda järgmised kümnendsüsteemi arvud kaheksandsüsteemi:
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 – 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid:
reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid:
ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid:
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
