Bioloogia Page 202
Bioloogia Page 203
Bioloogia Page 204
Bioloogia Page 205
Bioloogia Page 206
Bioloogia Page 207
Bioloogia Page 208
Bioloogia Page 209
Bioloogia Page 210
Bioloogia Page 211
liigiteke2
Inserted from:
TTÜ MATERJALITEADUSE INSTITUUT Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: FK24 Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine el Üliõpilased: Teostatud: 12. november 2015 Õpperühm: Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgid Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stoppe...
Bioinformaatika ülesanded Järjestuste võrdlemine, otsingud andmebaasidest (BLAST, FASTA, SW). 1. BLAST programmide kasutamine tundmatu valgujärjestuse identifitseerimiseks või sarnaste valgujärjestuste leidmiseks (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/BLAST/). Programmide kasutamisel tutvuda tutorialite ja juhenditega!!! (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Education/BLASTinfo/information3.html). a. Otsida sarnaseid järjestusi antud valgujärjestusele. Valida sobiv programm vastavalt NCBI juhendile valgujärjestuse võrdlemiseks valgujärjestuste seast. Valida otsimiseks Refseq andmebaas, sooritada otsing, tulemuste formaat 500 joondamise jaoks. GTESPLLTDPSTPNFFWLAWQARDFMSKKYGQPVPDRAVSLAINSRTGRTQNHFHIHISCIRPDVRKQLDNNLAN ISSRWLPLPGGLRGHEYLARRVTESELVQRSPFMMLAEEVPEAREHMGRYGLAMVRQSDNSFVLLATQRNLLTLN RASAEEIQDHQCEILRMRHPLVMGNWKLNGSRHMVHELVSNLRKELAGVAGCAVAIAPPEM...
rajav - - - - - - olev - - - - 1 1% ilmaütlev - - - - 1 1% kaasaütlev 5 2,3% 2 4% 4 4% 2.4.1.1890. aastate ilukirjanduse vasted 13 Vasteid tuli kokku 219 lauset, mille seas oli nii ainsust kui ka mitmust ning ka irrelevantseid sõnu, mida otsingust eemaldada ei saanud, sest muidu oleks ka käändelõpud leidmata jäänud. Need sõnad olid näiteks emand, emalik(ult), emasüda, emakeel, kusjuures emalik oli üpris levinud tuletis. Nimetatud sõnad näitavad, et sõnast ema loodud tuletised ja liitsõnad olid sel kümnendil kasutusel. Kasutati ka palju deminutiivi, öeldi ema asemel hellitavalt emake – need arvestasin oma arvandmetesse,
materjali kulu (õunad)kg/tk kohta 2 2 2 2 2 2 mat.kulu kokku(kg) 42 000 72 000 70 000 34 000 218 000 50 000 varu perioodi lõpus 10 800 10 500 5 100 7 500 7 500 mat.vajadus kokku(kg) 52 800 82 500 75 100 41 500 225 500 varu per.alguses(kg) 6 300 10 800 10 500 5 100 6 300 ostuvajadus(kg) 46 500 71 700 64 600 36 400 219 200 1kg õunte kokkuostu hind 3 3 3 3 3 rahavajadus mat.jaoks 139 500 215 100 193 800 109 200 657 600 8 Plaaniaasta le järgnev I 5. SUHKUR I kv II kv III kv IV kv Aasta kv.
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Hitchman, & McNett. (2008). A History of French New Wave Cinema. Kasutamise kuupäev: 30. oktoober 2014. a., allikas New Wave Film. com: http://www.newwavefilm.com/about/history-of-french-new-wave2.shtml Labarthe, A. S. (1960). Essai sur le jeune cinéma français. Terrain vague. Marie, M., & Neupert, R. (2002). The French New Wave: An Artistic School. Wiley- Blackwell. Neupert, R. (1998). "Dead Champagne": Variety's "New Wave.". Film History Vol. 10 Issue 2, 219. Truffaut, F. (31. jaanuar 1954. a.). Une certaine tendance du cinéma français. Cahiers du Cinéma. Vikipeedia. (22. september 2014. a.). Cahiers du cinéma. Kasutamise kuupäev: 30. oktoober 2014. a., allikas http://en.wikipedia.org/wiki/Cahiers_du_cin%C3%A9ma Vikipeedia. (8. august 2014. a.). Cinémathèque Française. Kasutamise kuupäev: 30. oktoober 2014. a., allikas http://en.wikipedia.org/wiki/Cin%C3%A9math%C3%A8que_Fran%C3%A7aise Vincendeau, G
: VÕS § 218 lg 4 – ostja teadis või pidi mittevastavusest teadma; ei, H ei teadnud ega pidanud teadma mittevastavusest. H ei pidanud teadma, et korsten ei vasta ehitustingimustele VÕS § 220 lg 1 – ei teatata mõistliku aja jooksul müüjale mittevastavusest; kaasusest ei nähtu, et H oleks teavitanud mittevastavusest mõistliku aja möödumisel. VÕS § 219 lg 1 majandus või kutsetegevuses ostetud asja peab üle vaatama: VÕS § 221 lg 1 – isegi kui H korstnat üle ei vaadanud või mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, saab ta mittevastavusele tugineda kui: Lg 1 p 1: mittevastavus oli tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu – jah, müüja hooletus seisnes selles, et ta ei tutvunud korstnaga
Rukkileib, täistera 233 7,3 1,4 0,1 0 46,8 0 9,9 0 0 1,09 0,22 0,2 4,3 0,18 0 0,6 0 2,5 450 380 31 75 230 10 4,4 Mitmeviljaleib 219 8 0,4 0,02 0 45 0 5 0 0 1,18 0,26 0,18 2,2 0,12 0 0,6 0 2,1 454 230 34 55 190 4 3,3 Leib "Küla", rukkileib 227 7 1,6 0,1 0 45,3 0 9,4 0,8 0 1,1 0,1 0 1,3 0,1 0 0,6 0 2,2 590 348,4 22,3 76,5 251 5,8 3,4
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
1059 2357 Leontjevs Andis Läti 03:58:59 M21 915 692 Lepajõe Jaan Tartu 03:51:43 M21 Oksana Perova 13.11.2009 1493 1051 Lepasild Raul Tartu 04:19:59 M21 1439 1098 Lepik Tiit Valga 04:17:15 M21 390 382 Lepik Urmas Tallinn 03:23:52 M21 219 685 Lepp Emeri Tallinn 03:12:27 M21 1152 1240 Lepp Rivo Tallinn 04:03:28 M21 1608 1531 Lepp Sulev Harju 04:26:22 M21 1785 2455 Lerme Ints Läti 04:36:09 M21 1649 2057 Leshkevicius AndriusLeedu 04:28:42 M21 1844 2605 Leskov Rauno Harju 04:41:06 M21 444 598 Lessing Janek Tartu 03:27:47 M21 1690 967 Liiv Heiko Tartu 04:30:31 M21
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
seetõttu oli kuivaine toiteväärtus madalam (ME 9,3-9,6 MJ kg -1 ). Kolmanda niite saagi toiteväärtus oli eelmiste niidetega võrreldes kõige suurem, harilikul lutsernil ME 10,5-10,6 MJ kg -1 ja hübriidlutsernil isegi 10,9-11,1 MJ kg-1 KA. Kolme aasta keskmisena oli segukülvide proteiinisisaldus I ja II niites optimaalne (157-195 g kg -1 KA), III niites oli kõige kõrgem hariliku lutserni-põld-raiheina segu toorproteiin - 219 g kg-1 KA. Lutserni puhaskülvi rohu proteiinisisaldus I, II, III niites oli 207-233 g kg-1 KA. Timuti mõjul (4 ja 6 kg/ha) vähenes I niite lutserni-kõrreliste segudes vatsa proteiini bilanss (VPB) timuti 25-37% osatähtsuse korral nullilähedaseks. Timuti mõju VPB-le tulenes väiksemast proteiinisisaldusest ja teiselt poolt sellest, et kõrrelistel on lutserniga võrreldes proteiini lõhustuvus eesmaos väiksem. VPB oluline vähenemine ilmnes alates timuti külvisenormist 4 kg/ha
ettevõtted näitavad arengut ning kummalgi ei ole otsest pankroti ohtu tänu müügitulu suurusele. Nii Maharaja ASP kui ka Ultex Haldus peaksid jätkama samas tegevusvaldkonnas ja muutma oma varasid efektiivsemaks. LISA 1 OÜ Maharaja ASP bilanss 31.12.2010 31.12.2009 Varad Käibevara Raha 31 980 112 634 Varud 117 239 124 932 Kokku käibevara 149 219 237 566 Põhivara Materiaalne põhivara 63 995 70 908 Kokku põhivara 63 995 70 908 Kokku varad 213 214 308 474 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 154 467 250 525 Eraldised 13 710 16 155 Kokku lühiajalised kohustused 168 177 266 680
KOKKU rühm 4. 0 kr 227 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 kr 11 791 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 782 kr 0 kr KOKKU rühm 6. 2 782 kr 11 791 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 304 920 kr 118 404 kr 7.2. Lõpetamata toodang 219 000 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 1 020 797 kr 737 414 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 80 000 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 1 624 717 kr 855 818 kr Käibevara KOKKU 1 914 515 kr 1 174 080 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ 10 61 = 111 o 161 ￊ 211 ￊ 11 62 > 112 p 162 ￊ 212 ￊ 12 63 ? 113 q 163 ￊ 213 ￊ 13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ 18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ 20 71 G 121 y 171 ￊ 221 ￊ 21 72 H 122 z 172 ￊ 222 ￊ 22 73 I 123 { 173 ￊ 223 ￊ 23 74 J 124 | 174 ￊ 224 ￠ 24 75 K 125 } 175 ￊ 225 ￡ 25 76 L 126 ~ 176 ￊ 226 ￢ 26 77 M 127 177 ￊ 227 ￣ 27 78 N 128 ﾀ 178 ￊ 228 ￤
KOKKU rühm 4. 0 kr 227 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 kr 11 791 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 782 kr 0 kr KOKKU rühm 6. 2 782 kr 11 791 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 304 920 kr 118 404 kr 7.2. Lõpetamata toodang 219 000 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 1 020 797 kr 737 414 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 80 000 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 1 624 717 kr 855 818 kr Käibevara KOKKU 1 914 515 kr 1 174 080 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
1. Millistes tegevustes äppe kasut 2. Kui kasutad äppe meelelahutuseks 3. Keskmiselt mitu tundi päevas e Meelelahutuses ja huvitegevuses, popcorn time 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube Meelelahutuses ja huvitegevuses, spotify Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Facebook 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses,minuTV ...
öelda, et jah need puudused olid juba olemas enne. - VÕS §218 lg 4 – ostja ei teadnud ega pidanud teadma- see on vastuväide - 2 prim annab eelise: eeldatakse, et 2 aastat oli riisiko ülemineku ajal- oluline müügilepingute puhul. - 218 lg 1 müüja vastutab puuduste eest, mis olid riisiko ülemineku ajal (juhusliku kahjustumise või hävimine). Riisiko läheb üle kui asi antakse üle. - 101 lg 3 kontrollida? Pigem mitte - 219 ka kontrollida - ÕKV lisaeeldused - Mittekohane täitmise vastuvõtmine – Müüja andis puudustega korteri omandi üle ja Mart võttis selle vastu. Seega Mart võttis mittekohase täitmise vastu - Täiendav tähtaeg – Mart ei anna aan täiendavat tähtaega. Ta saatis hinna alandamiseavalduse koos teatega puudustest See kohustus ei esine alati, aga kindlasti siis, kui täiendava tähtaja mitte andmisel põhjustatakse müüjale ebaproportsionaalseid kulutusi
Vaatluse põhjal võib oletada tuginedes andmetele, et naised ja mehed kasutavad autoga sõites turvavööd erinevalt. Tulemused Andmetest lähtuvalt võib üldiselt öelda, et rohkematel juhtudel on turvavöö lahti kui kinni, kuigi erinevus ei ole väga suur. Meeste puhul oli turvavöö kinnitatud 52,1 %, naistel 65,9 % ja lastel 62.5 % (Tabel 1) Tabel 1 Kokku Kinni Lahti Kinni% Lahti% Mehed 420 219 201 52,1 47,9 Naised 232 153 79 65,9 34,1 Lapsed 24 15 9 62,5 37,5 KOKKU 676 387 289 57,2 42,8 Kui võrrelda andmeid vanuseliste gruppidena, siis on näha, et naistel on turvavöö kasutamine sagedam kui meestel (Tabel 2). 33 Tabel 2
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulu...
IV 5.7 13.9 300 2 303 800 3 932 999 2 971 2001 I 5.7 14.1 700 3 266 000 4 041 046 II 5.5 12.4 260 000 1 587 300 5 051 164 III 3.9 11.9 809 200 2 232 000 4 831 555 1 860 IV 5.1 11.9 400 2 344 300 6 219 801 1 715 2002 I l 3.2 11.2 100 2 034 400 4 432 850 II 7,0 9.4 168 100 1 059 100 4 892 970 III 6.7 9.1 -30 800 655 500 5 373 285 IV 5.9 11.3 759 400 1 051 200 6 304 888 2003 I 5,0 10.6 x 1 876 300 4 876 324 II 4,1 10
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
668 2 1 733 2 1 765 2 1 787 2 1 805 2 1 841 2 1 863 2 1 ge oletust, et hinnangute jaotus ametivõimude altkäemaksu lembuse suhtes (j09) erineb soo lõikes hinnag ametivõimude altkäemaksu lembuse kohta ei erine soo lõikes oluliselt hinnag ametivõimude altkäemaksu lembuse kohta erineb soo loo lõikes oluliselt 2 Total Result 11 24 298 548 219 435 84 236 612 1243 Naised Kokku 12.1 24 269.8 548 214.2 435 116.2 236 254 502 H0 p on suurem kui alfa siis jääme null hüpoteesi juurde, mis ütleb, et hinnag ametivõimude altkäemaksu lembuse kohta ei sõltu mehed ja naised annavad suhteliselt sarnased vastused.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestata...
H. Tammsaare relativistliku eluvaate aluse. Et mitte vahele jätta, mainime IV osa puhul veel üht osalise tähtsusega kunstlikku võtet: lk. 134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob üksluiseks minevasse sagimisse värskendavat intriigi, ta toob uusi üllatavaid (seega värskendavaid) sündmusi (vt. ka lk. 219 jj., 430), toob uusi intriiginiite Indreku perekonda. Lisaks sellele valgustab Meleski lugu ise-kandist Indreku eluvaadet. Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema ,,Tõe ja õiguse" II osa juurde. Tiina vahekord koolipoisiga on täiesti kõrvalise episoodi asendis
Mootori maksimaalvõimsus (97/68 EC) 1900 p/min + IPM, kW (hj) 220 (299) 240 (326) 260 (354) 281 (381) 301 (409) Mootori nimivõimsus (ECE-R24) ilma IPM, kW (hj) 184 (250) 201 (274) 219 (298) 237 (322) 254 (346) Mootori maksimaalvõimsus (ECE-R24) 1900 p/min, ilma IPM, kW (hj) 202 (275) 221 (301) 241 (327) 260 (354) 280 (380)
samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103 Muud ärikulud 52 751 71 -4536 103 Ärikasum (-kahjum) 670 510 561 -169 341 79
-15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200 -11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219 -10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239 -9 283 281 278 276 274 271 269 266 264 262 -8 309 307 304 301 299 296 294 291 288 286 -7 338 335 332 329 326 323 320 318 315 312 -6 368 365 362 359 356 353 350 347 344 341
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .....................................................
Keskuse koostööleping uuringute tellimine avalik-õiguslikelt institutsioonidelt 2 000 000 2 000 000 0 0 0 0 2 000 000 4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 1 800 391 797 533 907 219 0 1 266 484 578 0 0 1 800 391 797 Sihtasutus Eesti Teadusfond 160 193 000 157 971 000 0 2 222 000 0 0 160 193 000
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix + Iy + Iz = 2 I 0 I 0 = m ( x +y + z ) 2 2 2 Tasapinnalisel juhul: Iz = I 0 = Ix + Iy 220. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix + Iy + Iz = 2 I 0 I 0 = m ( x +y + z ) 2 2 2 Tasapinnalisel juhul: Iz = I 0 = Ix + Iy 220. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Käskiv 2. Selgitav 3. Osalev 4. Delegeeriv 213. 3. Selgitage McKinzey 7S teooriat. 214. 7 S-i teooria - McKinsey 215. Juht 216. Strateegia (strategy) 217. Struktuur (structure) 218. Süsteemid (systems) 219. Liider 220. Isikkoosseis (staff) 221. Stiil (style) 222. Oskused (skills) 223. Eesmärkide teadvustamine (shared values) 224. 225. 4. Millised on põhilised juhi kui liidri käitumisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (nt: kirjeldage autoritaarset eestvedajat) 226. Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks.
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Tallinna Reaalkool Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga Uurimistöö Koostaja: Brigita Maria Raave 11.b Juhendajad: PhD Katrin Nõukas, PhD Marika Tammaru Koolisisene juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2019 Sisukord Kasutatud mõisted............................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................. 8 1.1 Hemostaas ................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
The Tartessian language from the southwest of the Iberian peninsula has been accepted by philologists and other linguists as the first attested Celtic language. From later 2011, Tartessian was classified as a Celtic language. Prior to later 2011, the linguistic mainstream continued to treat Tartessian as an unclassified language, and Koch's view of the evolution of Celtic was not then generally accepted. ROMAN LUSITANIA AND GALLAECIA The first Roman invasion of the Iberian Peninsula occurred in 219 BC. Within 200 years, almost the entire peninsula had been annexed to the Roman Republic. The Carthaginians, Rome's adversary in the Punic Wars, were expelled from their coastal colonies. The Roman conquest of what is now part of modern day Portugal took almost two hundred years and took many lives of young soldiers and the lives of those who were sentenced to a quick death in the slavery mines when not sold as slaves
215. 46. Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise 216. 47. Töökorralduse täiustamise võimalused 217. · Töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid 218. · Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused, 219. · Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalisuse nõuded jmt. 220. · Töölepingu sõlmimine ja muutmine, lõppemine ja ülesütlemin, ülesütlemise vaidlustamine 221. 48. Protseduurireegliks - kokkulepitud ja organisatsioonis kinnitatud tegutsemis- või käitumisreeglite kogumit, mis reguleerib teatud konkreetset tegutsemisvaldkonda. 222. Protseduurireegliga määratakse kindlaks: 223. · tegevuse sisu - mida tuleb teha; 224
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
