25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli diktatuur. Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli.Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi. Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda; majanduslik areng kiirenes; parlamendi tähtsus kasvas. 6. Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni. Kuningas ei saanud peatada seaduste toimet; parlament kogunes regulaarsel; maksude määramise otsustas parlament. 1679 võeti vastu veel üks tähtis seadus Isikuvabaduse Akt, mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida. 7.Nimeta valgusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Valgustusfilosoofiae on iseloomulik uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus; usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu. 8
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925), kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid. Fayol’i üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: ...
15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim. James II veretut kukutamist ja William III võimuletulekut Inglismaal. ,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689. aastal
Samuti tõhutati, et kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.1629a saatis CgharlesI parlamendi laiali ja püüdis edaspidi valitseda selleta. 1641a kirjutas CharlesI alla aktile, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 19mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679 aastal ISikuvabaduse Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. 1689a võttis parlament vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet; maksude määramine ja sissenõudmine ;parlament koguneb regulaarselt. Parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne'i ajal(1702-1714). Maria Theresia
Regulaarne koolitee hakkas Tallinna Gümnaasiumis, tolleaegses Baltimaade ainukeses. Tol ajal oli seal 4 klassi. Õppimise ajal elas Bengt Toompeal, Toomkirikult saadud majas. Oma hilisemate mõttekaaslaste Adrianus Verginuse ja Johann Hornungiga puutus Forselius kokku Tallinnas õppimise ajal. Nad kõik käisid samas gümnaasiumis ja valmistusid ülikooli astuma. Adrianus läks peale gümnaaasiumi lõpetamist Kieli ülikooli, Johann (immatrikuleeriti 1679 jaanuaris) ja Bengt (immatrikuleeriti 1679 juulis) õppisid edasi Wittenbergi ülikoolis. Erinevalt isast ei õppinud Bengt teoloogiat vaid õigusteadust. Mõjutusi oli Forselius saanud Jan Amos Komensky pedagoogilisest vaatest (lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). Komensky pani aluse klassitunni süsteemile, töötas välja õppetunni metoodika alused ning pooldas näitlikustamist õppetöös. Forselius kohaldas neid natuke Eesti oludele sobivamaks. 1684. a
(kullatud mylar-[plast]kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. 3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm.
1653. ajas Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur, võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Kokkuleppes nähti muuhulgas ette parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid tekkisid selle õigustega seotud probleemid. Uus kuninags Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. Isikuvabaduste Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II järglaseks oli määratud tema vend(troonil James II nime all), kes aga oli katoliiklane. Kardeti, et ta taastab katoliikluse Inglismaal. Opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi tütre Mary ning tolle mehe Oranje Willemi. Nende pooldajad said nimeks viigid, Jamesi omad aga toorid
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
[1] [2] Joonis NASA Raadiolained ja laserid Raadiolained 1961. aastal loodud organisatsioon SETI (Search For Extra-Terrestrial Intelligence, eesti keeles maavälise intelligentse elu otsing) on tegelenud erinevate kosmosest tulevate raadiosignaalide koondamisega. Püütakse leida mingisuguseid mustreid ja sõnumeid, mida võivad saata meile teised tsivilisatsioonid. Samuti on püütud Maalt saata kosmosesse raadiosignaale. Esimene saadeti teele 1974. aastal, mis koosnes 1679 kahendkoodi märgina esitatud kahemõõtmelisest kujutisest. Nagu Voyagerite kuldplaadiga, saadeti teele erinevaid pilte Maast, põhitõdesid, Päikesesüsteemi kaart ja helisid. Sellega on kaasnenud erinevaid probleeme ja vastasseise. Stephen Hawkings väitis 2010 BBC-le antud intervjuus, et tulnukate külastus siia oleks sama tulemusega, kui Columbus astus Ameerika pinnale. See ei lõppenud hästi pärismaalaste jaoks. Kui
MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. ...
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 ...
2. Imikusuremus: 3.6 last 3. Laste arv peres: 1,62 lapsi sünnib ühe naise kohta 4. rahvastiku keskmine vanus: 40,8 Teismeliste emadus «Teismeliste (alla 20-aastaste) sünnitajate arv väheneb alates aastast 2008,» rääkis Tervise Arengu Instituudi raseduse katkestamise andmekogu juhataja Kärt Allikvee. Kui aastal 2008 oli teismelisi sünnitajaid 1047, siis mullu oli nende arv 489. Ka teismeliste abordid on alates 2003. aastast järk-järgult vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tegi 1679 teismelist abordi, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654-le. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajand...
Sisukord Sisukord 2 1. Sissejuhatus 3 2. Elu ja looming 4 2.1 Kust sai Hobbes'i filosoofia mõjutusi. 4 3. Hobbes'i filosoofia 4 3.1 Materiaalne maailm 5 3.2 Inimese olemus on hirm. ,,Inimene on inimesele hunt" 5 (homo homini lupus est). 3.3. Riik 5 4. Hobbes'i filosoofia mõju 6 5. Minu seisukoht 7 6. Kokkuvõte 7 7. Kasutatud kirjandus 8 1. Sissejuhatus Thomas Hobbes(1588-1679) on Inglismaa tuntumaid filosoofe, kelle põhihuvide hulka kuulvad poliitika, metaf...
järgmistesse parlamentidesse · 1653 tekkis konflikt parlamendi ja Cromwelli vahel, Cromwell saatis saadikud laiali o Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. · 1660 Breda kokkulepe, Stuartite monarhia taastamiseks · Parlament oli taastatud · Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni · 1679 Isikuvabaduste Akt kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli eest o Inimest tohtis vahistada kohtuniku kirjaliku korralduse alusel o Arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul · Charles II järglaseks määratud vend James II oli katoliiklane kardeti katoliikluse taastamist · Toorid Jamesi pooldajad · Viigid uue troonikanditaadi Oranje Willemi pooldajad · Tooridest kujunesid konservatiivid
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
1674. aastal ründas Brandenburg Prantsusmaat ja Rootsi oli kohustatud olema Prantsusmaa liitlaseks. Magnus Gabriel De la Gardie oli reduktsiooni vastu ja toetas aadlit. 1675. aastal kaotas Rootsi Fehrbellini lahingus ja rootslaste suhe regendisse ja aadlisse halvenes ning ta kaotas oma võimu. 3. Skåne sõda 1672. aastal sai võimu Karl XI. 1675. aastal ründasid Taani ja Holland Rootsit. 1676. aastal toimus Lundi lahing ja Rootsi tõrjus Taani Lõuna-Skandinaaviast. 1679. aastal lõpes Skåne sõda Fontainebleau rahuga. Selle tagajärjel paranes suhtumine kuningasse. 4. Reduktsioon Aadlite olukord oli alati parem regentide ajal ja nad lootsid, et Magnus Gabriel De la Gardie. Et reduktsioon ei toimu, kuid ta kaotas võimu. 1680. aastal moodustati Riksdagil uus reduktsioonikomisjon, mida juhtis Claes Fleming. 80% mõisatest pidi võtma ära aadlitelt, kuid tegelikult jõuti tagastada XVII sajandi lõpuks 1/3 reduktsiooni alla kuuluvatest mõisatest
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Järg. kuning. Charles I. 1629 saadeti parlament laiali, kuid 1640 tuli jälle kokku, sai olla koos vähem kui kuu, ja seda nimetati ,,lühike parlament". Sotimaa ja Inglismaa vahel kestnud sõda, otsustati parlament uuesti kokku kutsuda. Parlament võis esinduskogu laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga, kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod. P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu
Ütlused: Teadlased on võimeid valesti rakendanud Õige tee on mesilase meetod Iinduktsioon Teadmised on jõud Thomas Hobbes 1588-1679 Sai hea hariduse 1603 läks Oxfordi ülikooli, 1608 lõpetas 1640 otsustas lahkuda inglismaalt, asus elama Pariisi 1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja 1651 tugevasti kodusõjast mõjutatuna ilmus tema peateos "Leviaatan" 1660 kui taastati monarhia, kutsus tema õpilane Charles ta oma õukonda. Suri 4 dets 1679 Peateema: Inimloomus kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende saavutamiseks, inimloomuse põhikomponendiks on soov, iha. Loomuõigus ja loomuseadus suur osa tema ühiskonnafilosoofias, õigusspsteem on rajatud loomuõigusele. Loomuseadused on vajalikud et nad piiraksid kirgede ja ihaderikast loomust. loomusseadus on praratamatu käitumise vorm, mis on vajalik olenditele
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre....................................................................................................
edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos.
poliitfilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa : Kehast (De corpore;1655) ja Inimesest (De homine;1658). Oma 1668. aastal lõpetatud teose Behemot kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal. Veidi aega enne surma tõlkis Hobbes inglise keelde Homerose (u. 700 eKr) Iliase ja Odüsseia. Ta suri 4. detsembril 1679 Hardwickis. Looming Seitsmekümnenda sajandi keskpaiku andsid Euroopa intellektuaalsele eliidile kõige rohkem mõtteainet kaks kogemust. Esiteks olid Euroopat laastanud kohutavad reformatsioonijärgsed ususõjad : 1562-1598 Prantsusmaal, 1642-1646 Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Kesk-Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõikjal oli teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteatus. Need kaks kogemust olid aluseks
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab loodus...
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga nin...
edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos.
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon. 2. Varaajalooline areng : Magna Charta Libertatum 215 3. Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4. Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf, Von Stein Belgia 1831 II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste 1. Põhiõigus-. - Materiaalset- need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. - Formaalne *kitsamas tähenduses- ainult need õigused mis on II peatükis. *laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused.
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
piiratud kuningavõim). Hakatakse kasutama võimude lahusust. 19.saj teine pool tõuseb esile tööühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Valitsejad andsid usuvabaduse kristluse piires, edendasid haridust ning kergendasid talupoegade elu. Üritasid tugevdada oma riigi majandust kaotades tollipiire ja edendades manufaktuure. 1603, 1613, 1618-1648(pr, rootsi, saksamaa), 1634-1715(Louis IX), 1649-1660, 4.7.1776, 1700-1721, 1756-1763, 1775-1783, 1701(Preisi kuningriigi sünd), 1689, 1679 Habsburgid, Stuartid, Hannoverid, Hochenzollerid, Romanovid, Vasad, Bourbonid. Õiguste billiga pannakse alus parlamentarismile, inglismaad võib sellest ajast nimetada parlamentaristlikuks. Suur Prantsuse revolutsioon 14.juuli 1789-1799 Prantsusmaa valitsemine oli jäänud valgustusest puutumata. Valitses agraarühiskond. Toimis feodaalkord. Maadel oli senjöör ning talupojad rentisid maad. Feodaalne maaomand oli astmeline kuningas oli kogu Prantsusmaa omanik, suurfeodaal oli
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa..............................................................................................
· Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi
552 12.520 177 Berlin ¹ -- 892 3416 3834 Brandenburg Potsdam 29.479 2535 86 Bremen ² Bremen 404 663 1640 Hamburg ¹ -- 755 1770 2344 Hessen Wiesbaden 21.115 6072 288 Mecklenburg- Schwerin 23.180 1679 72 Vorpommern Niedersachsen Hannover 47.624 7971 167 Nordrhein-Westfalen Düsseldorf 34.085 17.996 528 Rheinland-Pfalz Mainz 19.853 4045 204 Saarland Saarbrücken 2569 1036 404 Sachsen Dresden 18.416 4220 229 Sachsen-Anhalt Magdeburg 20
Neis romaanides, milliste hulka kuuluvad "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend" ja "Edinburgh' vangla", hargneb tegevus XVII sajandi teisel poolel ja XVIII sajandi algul. See oli vana, patriarhaalse Sotimaa hukkumise ja uue, kodanliku korra tekkimise ajajärk. See ajalooline protsess kulges soti rahva ägedas võitluses oma sõltumatuse eest. " Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. " Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. " Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Soti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja soti kodanlus kindlustas oma võimu, kihutades talupojad nende maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. Joonistades dramaatilisi episoode soti klannide võitlusest oma sõltumatuse eest, ilmutab kirjanik soti rahva elu põhjalikku tundmist.
Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. · Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus
Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. • Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom
ei tohi vastu võtta ega ühtki maksu tõsta ilma kogu rahvast esindava kogu nõusolekuta. Magna Charta feodaalõiguste muutumine üldkehtivateks põhiseaduslikeks õigusteks kestis siiski sajandeid. 1628. aastal esitas Inglismaa parlament kuningas Charles Ile Õiguste palumise kirja (Petition of Right), kus paluti, et kuningas ei koguks makse ilma parlamendi heakskiiduta, et kedagi ei ~2~ vangistataks ilma põhjendatud kohtuotsuseta jne. 1679. aastal arendas Inglismaa parlament asja edasi ja võttis omavoliliste vangistamiste vältimiseks vastu seaduse Habeas Corpus Act, mis keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vangistada ja vangis pidada ning määras kindlaks kohtumenetluse ja seaduse sätteid rikkunud ametnike vastutuse. Kuigi Inglismaa parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aas tal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga kehtestada Inglismaal püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis o...
· Hobbes leviathan · Locke second treatise of government · Rousseau - social contract · Montesquieu - The Spirit of the Laws · Kant idea for a universal history from a cosmopolitan point of view · Hegel - philosophy of right Key dates 1603 Shakespear's King Lear , Death of the Queen Elizabeth 1. 1618-48 The Thirty Year's War 1649 Execution of Charels 1 of England, Establishment of Oliver Cromwell's Prodecorate 1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England 1689 John Locke publishes Two Treatises of Goverment 1707 formation of the British Parliament Social Contract philosophy: The reasons for entering a social contract and the responsibilities of the goverment *Hobbes: To preserve one's safety *Locke: To preserve one's safety and property *Rosseau: To preserve one's safety, property and freedom, but to...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
