Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).
praktiliselt puudusid. Üldjoontes oli eesmärk sama, mis skulptoritelgi, kuid kunstiliigi omapära nõudis hoopis teisi võtteid. Kõigepealt õpiti anatoomiliselt õigesti kujutama inimest, õpiti edasi andma tema kehavorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel kerkis kohe vajadus kujutada inimese ümbrust. Õpiti kujutama kõike- ehitisi, puid, loomi, linde jne. Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal? Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on “õige” liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik.
● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed
Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
Psühholoogilisest aspektist ei loobutud ka nüüd, kuid see seostati inimese kui vaimse ja füüsilise terviku võimalikult tõepärase kujutamisega. Väline tinglikkus kadus. Nii hakkasid pühakud sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste kordumatud, individuaalsed jooned ja nende võimalikult täpne kujutamine sai esmaseks ülesandeks. Kunst sammus siin käsikäes teadusega, näiteks inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. 6.1. Ghiberti looming Lorenzo Ghiberti (1378-1455). Skulptuurikunstis avaldusid renessansi ideaalid isegi varem kui arhitektuuris. 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus - võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks kuulutati noor kullasepp Ghiberti, kes edestas meile
Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Leonardo da Vinci on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalimisel arvestas ta erinevalt varakristlikest kunstnikest õhuperspektiiviga- õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. ,,Madonna kaljukoopas". 2 ,,Püha õhtusöömaaeg" (8. pilt)- iga nägu on omaette psühholoogiline portree, Kristuse esiletõstmiseks
Kõik kommentaarid