Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Astronoomia - Astronoomia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Taipoh kui kõik maha copyd.
Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool
Uurimustöö
2013
Sisukord

Sissejuhatus

Voyager 1 ja Voyager 2

Raadiolained ja laserid

Kepleri teleskoop

Kokkuvõte

Viited

Täpsustavad märkused
Sissejuhatus
Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon , kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 – 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter , kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon . Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber väidet, et kuskil, kasvõi 100 valgusaasta kaugusel leidub üks planeet, kus eksisteerivad kasvõi prokarüoodi sarnased eeltuumsed organismid.
Püüdes leida elutunnuseid universumist, peame me teadma mida otsida. Me peame teadma, millised aineid on vaja eelduseks , et saaks tekkida elu. Minnes tagasi ajalukku, siis kreeklased ei teadnud mitte midagi ainetest ja nende koostistest. Nemad arvasid, et on 4 lihtsat elementi – õhk, vesi, tuli ja maa. Niisked objektid koosnevad õhust ja veest, kuivad objektid koosnevad maast ja tulest. Tänapäeval me teame, et on olemas 94 looduslikku elementi. Organismid, kes elavad meile tuttaval planeedil, vajavad eluks põhiliselt siiski 4 elementi - hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku.
Nüüd, kui me teame, mida otsida, ja kui vajalik tehnoloogia on olemas saab hakata universumit avastama . Selleks kasutatakse tänapäeval erinevaid võimalusi, üks kulukam ja efektsiivsem kui teine.
Joonis 1 Michael Fowler, University of Virginia 9/16/2008
Voyager 1 ja Voyager 2
1977. aastal saadeti Maalt teele kosmosesond Voyager 1, mille ülsanne oli esialgselt uurida Päikesesüsteemi äärealasid, planeetide vahelist ruumi ning Jupiteri ja Saturni. Teadlased soovisid täiendada ning parandada olemasolevaid andmeid nende kahe planeedi mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja planeetide kaaslasi. Peamine missioon sai edukalt täidetud ja lõpetati 1980ndal aastal. 2013. September NASA ütles, etVoyager 1 on ületanud heliopausi ja on jõudnud tähtedevaheliste süsteemide vahealasse ja on sellega Maast enam 120 astronomoolise ühiku, või 0,0019 valgusaasta, kaugusel. See on 17,8 miljardit kilomeetrit. Voyager-1 saadab läbi süvakosmose võrgu siiamaani andmeid teadlastele. Seda jätkab ta vähemalt aastani 2020, sest selleks ajaks lõppeb sondi kütusevarud. Voyager-1 on olnud märkimisväärse tähtusega just meie Päikesesüsteemi tundma õppimise ja selle suuruse hindamiseks. Viimase üle vaieldakse tänapäevani, kuid arvatakse et Päikesesüsteem lõppeb seal, kuhu Päikese gravitatsioonijõud enam ei ulatu.
1977. aastal saadeti Voyager 1-le identne sond Voyager 2 samuti kosmosesse, mis uuris Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Ka Voyager 2 põhimissioon on täidetud ja sond eksleb nüüd tundmatus alas , küll umbes 24 astronoomilist ühikut Maale lähemal kui Voyager 1.
Mõlemale sondile on kaasa antud sõnum inimkonnalt, see on mõeldud võimalikele Maa-välistele elusolenditele, kelleni sondid kunagi jõuda võivad. Tegemist on fonogrammplaadiga, mille nimi on „The Sounds of Earth“ (eesti keeles „Maa helid“) ja see on kullast . Plaat kannab endaga kaasas erinevaid pilte ja heliteoseid, mis on seotud Maa kultuuri ja eluga. Plaadil on tervitussõnad erinevates keeltes ja avasõnad ÜRO peasekretärilt. Plaadil on ka mõningad põhitõed matemaatikast , füüsikast, keemiast , bioloogiast ja anatoomiast . [1] [2]
Joonis 2 NASA
Raadiolained ja laserid
Raadiolained
1961. aastal loodud organisatsioon SETI (Search For Extra -Terrestrial Intelligence, eesti keeles maavälise intelligentse elu otsing) on tegelenud erinevate kosmosest tulevate raadiosignaalide koondamisega. Püütakse leida mingisuguseid mustreid ja sõnumeid, mida võivad saata meile teised tsivilisatsioonid.
Samuti on püütud Maalt saata kosmosesse raadiosignaale. Esimene saadeti teele 1974. aastal, mis koosnes 1679 kahendkoodi märgina esitatud kahemõõtmelisest kujutisest. Nagu Voyagerite kuldplaadiga, saadeti teele erinevaid pilte Maast, põhitõdesid, Päikesesüsteemi kaart ja helisid . Sellega on kaasnenud erinevaid probleeme ja vastasseise. Stephen Hawkings väitis 2010 BBC-le antud intervjuus , et tulnukate külastus siia oleks sama tulemusega, kui Columbus astus Ameerika pinnale. See ei lõppenud hästi pärismaalaste jaoks. Kui mingisugune tsivilisatsioon suudaks tulla meie planeedile, oleksid nad meie arengust tunduvalt eespool ja kui neil ei ole sõbralikud kavatsused, oleksime meie oma tehnikaga kindlasti hädas.
Tulevikus tahetakse hakata kasutama algoritmilisi lahendusi, hõlmates matemaatikat ja loogikat ja ehitatada nende põhjal üles arvutiprogrammi meenutav interaktiivne sõnum. See tähendab, et kui keegi selle vastu võtab, saaks ta vastused oma küsimustele juba sellest sõnumist kätte ja ei ole vajadust jääda pikki aastaid ootama tähtedevahelist signaaliedastust. [3]
Laserid
Mida kasutatakse raadiolainete kõrval veel, on näiteks laserühendusviisid. Eeliseks on neil see, et need ei haju tolmupilvedes, mis on tähtede vahel. Kuid laser peab olema täpselt suunatud, kuna tema sagedusala on küllaltki väike.
Joonis 3 http://history.nasa.gov/SP-419/pxv.ht m Joonis 4 NASA
Kepleri teleskoop
2009. aastal saadeti kosmosesse NASA observatoorium, mille eesmärgiks seati Maa sarnaste planeetide avastamine. NASA poolt on tegu esimese sellelaadse teleskoobiga, mis on võimeline leidma planeete elamiskõlblikust ja sellest väljaspool paiknevast alast. Teleskoop on programmeeritud kõigest väikest osa vaatama Linnuteest. Kepler otsi Keb eksoplaneete varjutusmeetodil. Observatooriumi põhiline tööinstrument on fotomeeter, mille tööpõhimõte on mõõta valgustugevust , mis mõõdab korraga umbes 145 000 tähe valgust. Need andmed saadetakse Maale, kus arvuti analüüsib perioodilisi valgustugevuse muutuseid, mis on tingitud planeetide pöörlemisest vaadeldava tähe orbiidil. Sellised hetked juhtuvad ainult väga lühikeseks ajaks ja üsna pika aja jooksul. Sellisteks mõõtmisteks on oluline, et masin oleks täielikult paigal, kasutades selleks positsioneerimissüsteemi. 2013ndaks aastaks olid 2 positsioneermiseks vajalikku reaktsiooniratast lõpetanud töötamise. Seetõttu on nüüd Kepleril võimatu hoida stabiilset positsiooni.
Kepler asub heliotsentrilisel orbiidil, see tähendab, et see tiirleb ümber Päikese. Kepler periood on 372,5 päeva, natukene enam, kui Maal. Fotomeeter on suunatud Draakoni, Lüüra ja Luige tähtkujude poole, tänu millele päikesevalgus ei paista fotomeetrisse.
Missioon
Üldine missioon on planeedisüsteemide struktuuri ja mitmekesisuse tundmaõppimine. Selleks tuleb uurida palju erinevaid tähti:
Et määrata tahkete planeetide arvukus tähtede elamiskõlblikes tsoonides . Määrata planeetide suurus ja orbiidikuju. Hinnata, kui palju on planeete mingi tähe süsteemis. Teha kindlaks hiidplaneetide tiheduse, heleduse , massi vahemikud. Määrata planeedisüsteemidega tähtede omadused.
Seni on missioon olnud edukas, teleskoobilt kogutud andmete põhjal on avastatud 167 kinnitatud eksoplaneeti, mis on väga mitmesuguste omadustega. Üle 3500 tuvastamata planeedikandidaadi, millest 292 asuvad oma tähe elamiskõlblikus tsoonis ning 2100 binaartähesüsteemi. [4] 2010. aasta jaanuaris avastas Kepler esimesed 5 eksoplaneeti. Nimeks on neil Kepler 4b, 5b, 6b, 7b ja 8b. Teine nimi oli neile kõigile Kuumad Jupiterid oma kõrge temperatuuri ja massi poolest. Temperatuur on neil planeetidel umbes 1500-1900 Kelvinit. See on kuumem kui laava , nii et need planeedid tunnistati elamiskõlbmatuks. [5]
2013. aasta jaanuaris avastati uus Maa-sarnane planeet – Kepler-69c, mis on oma tähe Kepler-69 elukõlblikkus tsoonis ja on öeldud, et see on põhiline kandidaat, kust elu leida võiks. Aprillis avaldati järgmine avastus. Leiti veel 2 Maa-sarnast eksoplaneeti – Kepler-62e, Kepler-62. Need 2 eksoplaneeti on oma tähe Kepler-62 elamiskõlblikkus tsoonis. Need kaks planeeti on põhilised kandidaadid vee tootmiseks ja seljuhul ka võimalikuks eluks.
Kepler-62, mis on meist umbes 1200 valgusaasta kaugusel, on väiksem, külmem vanem ning mitte nii hele, kui on meie Päike, kuid need 2 planeeti tiirlevad just õigel kaugusel tähest, et ehk võimalada vedele vee olemasolu nende kivisel pinnal. Teadlased ei tea nende kohta veel palju. Seni on kindel nende tiirlemisperiood ning suurus, nimelt üks on umbes 60% suurem ja teine on 40% suurem kui Maa. Põhiline probleem on selles, et need planeedid on meist liiga kaugel, et teada nende atmosfääri omadusi, planeedi koostist, tihedust ja teadlased ei tea, kas neil on üldse võimalik elu säilitada. Kuid kui peaks vaja minema, et mingile planeedile oma panused seada, siis teadlased on veendunud, et just need planeedid võiksid olla need. Kahjuks ei ole võimalik saada rohkem infot nende kohta lähiajal, sest nagu ennist mainisin , on need 2 potentsiaalset elukõlblikku planeeti meist ~1,13*1016 kilomeetri kaugusel. [6]
Joonis 4 NASA/ Ames /JPL-Caltech
Joonis 5 Carter Roberts
Kokkuvõte
Maavälise elu otsimine ja nende teemal spekuleerimine on kestnud juba aastasadu ja tõenäoliselt see jätkub seni, kuni me leiame midagi või leitakse hoopis meid. On arvatud, et meie tsivilisatsioon on lihtsal ajast nii maas , et tähtedevaheline tsivilisatsioonisüsteem ei tahagi meid endi hulka võtta.
Võttes arvesse, et Galaktika läbimõõt on hinnanguliselt 100-120 kilovalgusaastat ja meie oleme jõudnud kõigest 0,0019 valgusaasta kaugusele, siis meil kulub aasta tuhandeid kui mitte miljoneid , et jõuda läbi otsida see ruum. Teine asi, kas meid nii kauaks jätkub.
Viited
[1] - Wikipedia „Voyager 1“
[2] - NASA. Voyager, The Interstellar Mission
[3] –SETI.org
[4] - NASA. Kepler Discoveries
[5] – NASA. Kepler News
[6] – Discovery News
Täpsustavad märkused
1 valgusaasta on 9 460 730 472 580 800 meetrit.
1 astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 kilomeetrit.
Kepler on saanud oma nime Johannes Kelperi järg, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta elas 16.-17. sajandil.
Panspermia on teooria, elu Maal sai alguse tänu kosmoses lendavale nn. Seemnele, mis maandus Maale. Seeme võis siia sattuda näiteks Marsilt , kuhu lendas meteoriit, mis lennutas Marsi osakesi kosmosesse. Arvatakse, et Marsil oli elu enne, kui see jõudis tekkida Maal. See teeks meid marlased.
Eksoplaneet on planeet, mis ei asu meie päikesesüsteemis.
Tähti on linnutees hinnanguliselt 400 miljardit ja potentsiaalselt võib iga täht omada enda orbiidil tiirlevad planeeti.
Kõige kaugem täht võib meist asuda 70 000 valgusaasta kaugusel. Sellisele kaugusele ei jõua me tõenäoliselt mitte kunagi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 8 allalaadimist

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #1

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #2

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #3

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #4

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #5

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #6

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #7

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #8

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool #9

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Lühiülevaade ajaloost: mida arvati vanasti ja milliseid meetodeid kasutati.Tänapäeval kasutatavad meetodid: Voyager programm, Kepleri programm, laser- ja raadiolainetemeetod.

Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 – 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber väidet, et kuskil, kasvõi 100 valgusaasta kaugusel leidub üks planeet, kus eksisteerivad kasvõi prokarüoodi sarnased eeltuumsed organismid.

Sarnased õppematerjalid

odt

Eksoplaneedid

taevakeha lähedalt vaadata, paistaks see sama sinisena kui Maa kosmoselt tehtud fotodel. Astronoomid oletavad, et taevakehale annavad sinise värvi ränioksiidi sisaldavad mineraalid. Kuna planeet on väga kuum, sulavad räniühendid seal tillukesteks klaasipiiskadeks, need võivad atmosfääris lennelda ja valgust hajutada. 8 5 Kokkuvõte Nagu referaadis kirjutatud on eksoplaneetide puhul tegemist planeetidega, mis asuvad väljaspool meie päikesesüsteemi. Töö kirjutamine oli autori jaoks sama huvitav kui teema. Uusi teadmisi andsid erinevad teemakohased kirjutised ja ka üldine info otsimine. Autorina olen rahul, et sain oma silmaringi ja teadmisi avardada. 9 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.astronoomia.ee/vaatleja/1673/mooduka-temperatuuriga- eksoplaneet/ 2. http://www.astronoomia.ee/vaatleja/5019/planeetidega-tahed-on-pigem-

Füüsika

doc

SATURN

rõngastes. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil. Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus (Kosmoloogia). 2010

Füüsika

doc

Mis on Päikesesüsteem?

Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente.

Füüsika

doc

Päikesesüsteem Referaat.

......................................................11 Asteroid..............................................................................................................................11 Kuu faasid ja päikesevarjutus........................................................................................... 12 Kokkuvõte..........................................................................................................................13 Sissejuhatus Päikesesüsteem Koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis

Füüsika

doc

Universum

Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber

Füüsika

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede

Megamaailma füüsika

pptx

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine.

Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa

Astronoomia

doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1

Füüsika

Rohkem sarnaseid