Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) ...
o#k## #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/# #N#S#V# #L#i#i#t## #1#.#S#e#l#l#e# #r#i#i#g#i# #n#i#m#i# #l##b#i# #a#e#g#a#d#e#,# #m#i#l#l#a#l# #j#a# #s#e#o#s#e#s# #m#i#l#l#i#s#t#e# #s##n#d#m#u#s#t#e#g#a# #n#i#m#i# #m#u#u#t#u#s#.## # # # # # #k#u#n#i# #v#e#e#b#r#u#a#r# #1#9#1#7# #-# #T#s#a#a#r#i# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e# #T#s#a#a#r#i#r#i#i#k# #v#m#s## # # # # # #k#u#n#i# #o#k#t#o#o#b#e#r# #1#9#1#7# #-# #K#o#d#a#n#l#i#k# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#2#2# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#9#1# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #L#i#i#t#/#N#S#V#L# #[#V#e#n#e#m#a#a# #E#I# #T#O#H#I# #k#i#r#j#u#t#a#d#a#!#]## ## #2#.#S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #i#s#e#l#o#o#m#u#l#i#k#u#d# #j#o#o#n#e#d# #j#a# #t#a#g#a#j##r#j#e#d## # # # # # #S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #h#a#k#a#t#i# #r#a#k#e#n#d#a#m#a# #1#9#1#8#.# #a#a#s#t#a#l#,# #k#e#s#t#i#s# #k...
Uusaeg Küsimusi/teemasid kordamiseks 1. Millistest sündmustest arvestatakse uusaja algust? Miks? Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453. aastal, sest kadus maailmasüsteem mis oli tekkinud pärast Rooma riigi kokku varisemist. Kolumbuse Ameerikla avastamine 1492, sest see avaldas Eurooplaste maailmapilti. Luterliku reformatsiooni käivitamine ja Suur Prantsuse revolutsioon on vähem levinud 2. Mis on valgustus? Uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. 3. Valgustajate kuulsamad esindajad, nende vaated: a) Voltaire Peavaenlaseks pidas katoliku kirikut. Lähtus loodusõiguse teooriast, mille koaselt peab lähtuma loodusseadustest. Õiglases ühiskonnas on vabadus ja omand. Pooldas sõna ja trükivabadust. Pidas õigeks tugevat kuningavõimu kes lähtuks filosoofide nõuanne...
Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa ...
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite va...
jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoegade igapäevase töö üle kehtestatud range riigipoolse kontrolliga
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südam...
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk ...
Absolutism Prantsusmaal hiilgus või viletsus ? Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, k...
Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus. Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Definitsioon võib küll sama olla, kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi? Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond. Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häb...
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS...
TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 1. Täida tabel: TEHERANI JALTA konverents POTSDAMi konverents konverents Toimumise aeg 1943 aasta lõul 1945. veebruar 17juuli-2.august 1945 Osavõtjad Lääneriigid Stalin Churchill jaVõitjariigid ja venemaa Roosevelt Otsused Balti riigid läksidEt 1945 keskelIda.preisimaa venemaa alla ehkluuakse ÜRO japõhjaosa lääneriigid liitlased lubasidloovutamine NSV tunnustasid venamaakesk- ja ida-euroopaliidule ning saksa uusi piire maad moskvaelanike meelevalla jätta ningsundevakueerimine ...
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopass...
ja politsei kiusamine võinud tähendada, et maffia oleks olnud juba ameerika organiseeritud kuritegevuse näitelava kurnatud jõud. Aga sellises olukorras sai Keeluseadusest nende pilet kuritegevuse hiilgusesse ja äraarvamatu rikkuse juurde. 1.01.2013 Kasutatud kirjandus: Varrak, David Southwell, Organiseeritud kuritegevuse ajalugu, lk 2730 1.01.2013
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Keskaja naisajalugu on mitmekesine. Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vah...
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma on suurel määral mõjutanud Euroopa kultuuri. Nii hariduse, monumenditraditsiooni, teatri, teaduse kui ka õigusteaduse valdkonnas. Kõik, mis on preagu, on alguse saanud minevikust ning aegade muutumisega meieni jõudnud mugavduste ning mõjutustega. Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse ...
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kuivõrd oluline on Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri arenemisel? Seda oskame me kindlasti öelda, et Euroopa kultuur ei oleks praegu selline, kui poleks olnud mõjutusi mida avaldas Vana-Kreeka kultuur tol ajal Euroopale. Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses ...
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõud...
1) Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul? Tartu liberaalid Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis tähelepanuta ühiskonda lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid Tallinnas alustas ilmumist Teataja(1901), Asjutajaks oli Konstantin Päts. Ning temagi ümber koondusid eesti haritlasi. Erinevalt Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhest...
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
Enamlik Venemaa- kas ainuvõimalik variant? Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud kriisini, mille põhilisteks põhjusteks olid üldine rahulolematus ja rahulolematus sõjaväes, majanduslik kaos ja ka keisrivõimu autoriteedi langus. Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlas...
Heldur Saar 11. klass Varakeskaegne Euroopa - kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg kestis 5 pikka sajandit. See algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega, mille järel lagunes Rooma kaheks Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks. Selleks ajaks oli Euroopast saanud vaene ja poliitiliselt killustatud piirkond, aga sellele vaatamata kujunesid varakeskajal hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas. Varakeskaegses Lääne-Euroopas jätkus paljude valdkondade allakäik, sealhulgas ka linnaelu ja majanduse. Vastupidiselt Lääne-Euroopale olid Lõuna-Euroopa rikkad linnad, nagu Firenze, tihedates kaubandussidemetes idamaadega, kust saadi luksuskaupu ja maitseaineid, vürtse. Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja peagi...
Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust s...
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-U...
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati ...
Lähte Ühisgümnaasium LOUIS XVI Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal . . Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV- lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770. aastal abiellus ta Austria hertsoginna Marie Antoinetteiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Louis XVI oli 17. sajandil Prantsusmaa valitseja. Kelle valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Louis XVI-l oli oma arusaam kuidas riiki juhtida. Tema valitsevaks motiiviks oli: ,, Pärast meid tulgu või veeuputus." Louis XVI Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal. Tegelikul...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e ...
NATO 12.C klass NATO loomine • 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. • 1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. • 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. •NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär. NATO juhtorgan NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretar...
Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. KASUTATUD KIRJANDUS Kiviaeg : http://www.ai.ee/failid/57.pdf Linnad ja kaubdanus : Raamat ''Eesti rahva ajalugu'' lk 148 , 149,150,151, 152 , http://konspekt.transinf.com/referaadid/images/tallinna_ajalugu/image048.jpg Liivisõda :Raamat : ''Liivimaa ajalugu'' lk V ,lk 28 http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_sõda Vabadussõda : http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabadussõda Jüriöö ülestõus : Raamat : '' Jüriöö '' lk 7 , http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jurioo_ulestous_mariliisneubauer.htm
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda...
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 ...
.....Sissejuhatus 3...........................................................................................................................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10...............................................................................................................Sõda terrorismi vastu Sissejuhatus Ameerika Ühendriikide ajalugu erineb paljude teiste maailma riikide omast, sest riik kui selline tekkis Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste koloniaalriikide asumaadest. See tähendab, et Ameerika Ühendriigid on erinevate kultuuride segust sündinud. Ja need kultuurid jäävad Ühendriikide ajalugu mõjutama ühel või teisel moel. Kultuurilised ja rassilised erinevused on kutsunud esile palju probleeme ja tekitanud palju pingeid, mis mängisid minevikus suurt rolli.
16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XI Rootsi territoorium 1658. aastal. Gustav II Adolf, Rootsi kuningas aastatel 1611-1632 18 1658. Kasutatud kirjandus · Ene 8. osa 1995 lk 277 · A. Mägi "Eesti rahva ajaraamat" 1993 · S.Valdmaa, A.Adamson "Eesti ajalugu gümnaasiumile" 1999 · Eneke 1. osa 1982 lk 273 · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg 19
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisel...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgal...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul? Hellenistlik periood algas 330. a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riikli...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimise...
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
Liidu lagunemiseni. NL lagunemisele aitas kaasa ka Baltimaade iseseisvumine. 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon M. Laar, L. Vahtre ,,Lähiajalugu gümnaasiumile" A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä ,, Lähiajalugu XII klass" A. Fjodorov ,, XX sajandi ajalugu" 11
NEOIMPRESSIONISM ehk püäntillism. point - pr.k. puurt. Kunstivool, mis sai alguse 1880ndatel ja vaibus 20.saj. algul. Aluse panijaks peetakse GEORGES SENSAT'. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Selle põhjal koostas keerulise värviteooria. Teistesse maadesse levis PAUL SIGNAC'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärk oli -------------materjali puudu--------------------- Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega....
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koo...
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tag...
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, tore...
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Referaat Ajalugu Koostas: Sten Kalder Õpetaja: Signe Kass Tartu 2010 1 Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud.
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Teine maailmasõda sai alguse 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid ...
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak · Neli kaaperdatud lennukit · 3000 hukkunut · Lääs pole maailmas üksi · Vandenõuteooria? Täname kuulamast! ...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osali...
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda ...
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks ...
Keskaeg- oluline etapp inimkonna arengus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust. Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas A...
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. ...
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdu...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
annaabi.ee 
