Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla seoses teise maailmasõjaga?
Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos #1 Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 209 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor forsay Õppematerjali autor
Ajaloo arutlus teemal Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos.
Tehtud on see harjutamiseks riigieksami arutluseks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda

*Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu. II ms algus *Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

2) Nõukogude Liidu sõjategevus: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel ­ Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid ­ baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 ­ 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit

Ajalugu
thumbnail
26
docx

Ajalugu 3. kursus

9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine ­ Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine ­ 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Baasideleping, juunipööre ja anneksioon

Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[viide

Ajalugu
thumbnail
4
doc

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS

23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani

Ajalugu




Kommentaarid (3)

Sarkop666 profiilipilt
Sarkop666: täitsa ok, kui ise ei viitsi klõbistada;)
17:41 29-03-2011
Heltsuuuu profiilipilt
Heltsuuuu: Normaalne, kasu oli natukene:)
16:36 06-03-2011
volim111 profiilipilt
volim111: Normaalne, kasu oli küll
18:16 24-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun