Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? (1)

Kuidas on Vana- Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri?
Vana- Rooma on suurel määral mõjutanud Euroopa kultuuri. Nii hariduse, monumenditraditsiooni, teatri, teaduse kui ka õigusteaduse valdkonnas. Kõik, mis on preagu , on alguse saanud minevikust ning aegade muutumisega meieni jõudnud mugavduste ning mõjutustega.
Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7-aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse 7-aastaselt kooli ning peale üheksat koolis veedetud aastat on neil valikuvabadus oma edasiste õpingute suhtes.
Roomlased oli monumenditraditsiooni alusepanijad. Nad püstitasid oma suurtele väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente . Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini.
Roomlased ei pidanud teatrist väga lugu. Neile ei meeldinud teatris vaadata draamat ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süžeed. Haritumale publikule sellised näitemängud huvi ei pakkunud ja tänu sellele hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Ka tänapäeval leiab näidendeid, mis on kirjapandud ja mõeldud lugemiseks. Teatrid pakuvad huvilistele suurt valikut näidendeid mitte ainult ühetaolise süžeega labast nalja .
Teaduse alal olid kreelased roomlastest natuke paremad, kuid roomlased ei jäänud neile üldsegi alla. Astronoom , astroloog , matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokkuvõttes detailselt läbitöötatud ja matemaatiliselt põhjendatud geotsentrilise maailmapildi. Universumi keskpunktis seisis tema arvates kerakujuline Maa ja kõik taevakehad , Päike nende hulgas, tiirlesid selle ümber. Ptolemaiose noorem kaasaegne, kuulus arst Galenos , täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstiteadusliku kogemusega. Nende töid hinnati järgnevatel sajanditel kõrgelt ning just nende tööd on ka mõjutanud ka Euroopa kultuuri.
Rooma kui õigusteaduse alusepanija. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul. 5 sajandil kehtestatud 12 tahvli seadused, mis lähtusid varem aset leidnud juhtumistest. See tähendas seda, et iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti lähtuda varasemate samalaadsetel juhtumitel tehtud otsustest. Sellist süsteemi hakati ka süstematiseerima ja ühtlustama. Elukutseliste õigusteadlaste korrastatud töö tulemusel moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia . Ka tänapäeval kehtib igas riigis ühtlustatud õigusemõistmise süsteem, ilma milleta hakkama ei saadaks.
Tänapäeval saadetakse lapsi kooli ning see on täiesti tavaline elu osa, ilma milleta elus midagi ei saavuta. Monumendid tähendavad inimestele palju ning annavad neie võimaluse meenutada mälestusväärseid inimesi. Tänapäeva inimene naudib nii draamat kui ka komöödia ning ilma õigussüsteemita ei toimiks üksi riik. Vana-Rooma on olnud suureks eeskujuks Euroopa kultuuri kujunemisel. Euroopa on võtnud Vana-Rooma kultuurist vajaliku ning muutnud selle endale käepäraseks.