Absolutism Prantsusmaal - hiilgus või viletsus (0)

Absolutism Prantsusmaal – hiilgus või viletsus ?
Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610 . Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg , kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh . Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus?
Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles ’sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiil­gavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri.
Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid , teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid.
Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Tema ajal pidas Prantsusmaa neli suurt sõda: Devolutsioonisõja, Prantsuse-Hollandi sõja, Pfalzi pärilussõja ning Hispaania pärilussõja.
Louis tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga ning vaba aega tal sisuliselt polnudki , sest dokumenditööst vaba aeg oli täidetud range päevaplaani järgi peetavate jalutuskäikude, ringkäikude, ballide, vastuvõttude ja muu sellisega. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees.
Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nende eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimu­ga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all.
Louis XIV valitsemise kohta võib öelda, et hiilgas õukond, aga rahvast, mis oli väsinud ja vaene, ei näinud keegi. Kuid vaatamata sellele võib öelda, et kuningas suutis luua tugeva ja tsentraliseeritud riigi ning võis ka tulevastele põlvkondadele näidata, kuidas ei tasu riiki valitseda .