Nõukogude Eesti (0)

EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI
1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist.
*Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu
*Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus.
*Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane .
*Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud.
Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri( nomenklatuur ), mis tuli Moskvas kinnitada.
Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ’’valimiste’’ korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega.
Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB.
NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure
NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure.
Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee /salapolitsei)
KGB:

• Jälgis ja kontrollis ühiskonda
  
• Surus maha nõukogude vastased ilmingud
  
• Tagas kõrgete ametnike julgeoleku
  
• Sedas välisraadioid
  
• Kontrollis välismaalasi
  
• Teostas väli ja vastu luuret
  
• Tegi koostöödkõigi ühiskonna kihtide esindajatega nuhkimis otstarbel .
  

KGB kõrval tegutses ka siseministeerium , mis võttis üle miilitsa ülesanded. Nõukogude võimu kindlustamiseks jäi eestisse ka sõjavägi, algul 120000 meest. Nende kätte koondus ligi 90000 ha maad (Baldiski, Pakri, Sillamäe) Sõjaväelastele tuli peale maa anda suur osa uutest elamispindadest. NÖ. Eesti oma sõjavägi tegutses 8. Laskurkorpuse baasil, kuni1956 aastani.