Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas (1)

Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas
Keskaja naisajalugu on mitmekesine . Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena.
Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte.
Ilma naiste kõrge tootlikuseta poleks keskajal hakkama saadud. Oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel ning ka niinimetud meeste tööd polnud neile võõrad. Perekonna tulud pidid olema nii suured kui võimalik. Naise mureks olid tööd majas ja õues — koduhoidmine, toidu valmistamine, koduloomade eest hoolitsemine jne. Kuid kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad endale abilise, kes nende eest kodused tööd ära tegi. Tänu neile töötavatele naistele, kes olid oluliselt määral kaasatud tootmisse, räägiti naiste ametitest. Naised illustreerisid ja köitsid raamatuid, tegutsesid ka investeerijatena, arstidena ja ravitsejatena. Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena.
Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta , Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises. Kuigi ühiskond suhtus neisse negatiivselt ei takistanud see neil olla edukas. Christine de Pisan oli esimene naine, kes elatas oma pere tänu oma kirjutistele. Oma kirjutistes toonitas ta seda, et peale vaimulike võisid ka teised kirjutada. Ta pidas Jumalat elu moraalseks aluseks ning tema teised teosed ja põhimõtted tuginesid sellel arusaamal.
Maarja-kultuse positsiooni tugevnemine mõjutas naisi nii kirkikusiseselt kui ka kirikuväliselt. Dante kirjutas: ,,Neitsi meenutab Kristust kõige enam´´. Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39).
Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda rohkem tööjõudu majas oli. Ämmaemandad olid sünnitavatele emadele abiks, kuid nad ei suutnud pakkuda märkimisväärselt suurt toetust. Laste kasvatamisel pidid naised rõhku panema ristiinimese sirgumisele ning usuõpetuse moraalile. Veel pidid nad arendama indiviidi oskusi ja kujundama tema vaimseid sümpaatiaid. Kõige tähtsamaks peeti, et laps oskaks leppida ühiskonna sotsiaalse korraldusega ja seda ka austaks.
Naiste tähtsust keskaegses ühiskonnas ei olnud võimalik piiritleda, kuid nad ei olnud võrdsel tasemel meestega. Naistel oli oluline positsioon abielus kuna abielus peab eksisteerima kaks osapoolt ning ka kodused ülesanded oleksid jäänud unarusse . Naiste tootlikus mängis keskaegsel turul olulist rolli kuna oskasid hästi niinimetatud naiste töid ja see oli kõrges nõudmises. Haritud naised mängisid olulist rolli, kuna olid tavalistele naistele eeskujuks, innustades neid oma õiguste eest võitlema ning saama haridust. Kõrgemaks eeskujuks haritud naiste kõrval oli Maarja-kultus, mis oma olemuselt muutus ühiskonna ajajärgule ja hetkeseisule vastavalt. Lapsi hoiti , armastati ning kasvatati vastavalt hetke tõekspidamistele, sest lapsed on ühiskonda endasiviiv jõud.