Vana hea Rootsi aeg? (2)

Vana hea Rootsi aeg?
Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651 . aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega . Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada.
Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, näiteks Lõuna-Eestisse tuli tervelt 17% talurahvast väljaspoolt Eestit ( venelased , soomlased, lätlased jt). Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Uute perekondade rajamiseks polnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Rootsi aja lõpuks olid sündivuse tõus ja parem elujärg neljakordistanud Eesti alade rahvaarvu.
Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti kirjalikult sunnimaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning see andis hiljem põhjuse „vana head Rootsi aega“ sooja sõnaga meenutada.
Rootsi aeg tõi majandusse kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Põllumajandus taastus, mõisnikud panid kõige rohkem rõhku teraviljakasvatamisele sest see andis suurt sissetulekut. Eesti oli põhjapoolseid maa, mis suutis vilja välja vedada. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõldse, siis 17. sajandi lõpul oli mõisa- ja talupõldude suhe juba 1 : 2,5. See aga tõi kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise. Põllumajanduse arendamiseks oli talupoegadel erinevaid kohustusi, näiteks: rakmetegu , jalategu, abitegu ja mõisavooris. Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed . Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt mesinduse osakaal.
Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep . Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus karmimaks ning neid tekkis veelgi juurde. Teiseks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid ehk selle aja mõistes suurettevõtted, näiteks telliselöövid ja lubjaahjud. Manufaktuuride põhikeskuseks oli Narva.
Rootsi aeg edendas Eesti kultuuri. Pandi alus Eesti kirjakeele- ja haridussüsteemile. B.G Forselius asutas Piiskopmõisa seminari , mille eesmärgiks oli koolitada koolmeistreid, et need omakorda hariksid talurahvast. Samuti asutati 1632. aastal Tartu Ülikool. H.Stahl koostas 1637. aastal eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamisega saksa keele reeglistikuga. Rootsi ajal sai Euroopas valdavaks uus stiil – barokk. Talupojad andsid traditsioone edasi põlvest põlve. Samas luteri usk juuris eestlastest välja muinasusundu. Rootsi aeg mõjutas väga palju Eesti kultuurielu nind inimeste mentaliteeti.
Rootsi aeg tõi eestlastele kaasa palju olulisid muutusi. Tähtsamateks võib neist pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja haldusjaotuste väljakujunemist. Veel pandi põhi haridussüsteemile ning ilmusid esimesed eesti keele grammatika raamatud. Rootsi ajal suurenes rahvastik , oluliselt muutus talupogeade elu, samuti majandus ja kultuur Eestis. Arvan, et Rootsi aega võib nimetda heaks ajaks, kuna toimus palju positiivseid muutusi ning ilma Rootsi ajata elaks me praegu ilmselt hoopis teistsuguses riigis.