Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi?
Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus.
 
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus , kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Definitsioon võib küll sama olla, kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi?
 
Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond . Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis , mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu ka homoseksuaalset prostitutsiooni.
 
Egiptuses oli noormehel aeg otsida partner ja alustada pereelu kui ta oli küllalt vana, 16 - 20 aastane. Tütarlapsed olid valmis abielluma peale esimest menstruatsiooni. Kreekas oli tavaline, et 30-40-aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku.
 
Vaatamata sellele, et varajased ühiskonnad olid meeste domineeritud, oli Egiptuses naistel nii perekonnas kui ma ühiskonnas kõrge positsioon. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Kreekas aga puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus muus suhtes. Naine allus alati oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees domineeriv pool.
 
Nii Egiptuses kui ka Kreekas olid perekonna rollid mõneti sarnased, erinesid üksteisest lihtrahva ja aristokraatide rollid. Lihtrahva perekondades igapäevast elu korraldades, puutusid naine ja mees tihedalt kokku. Aristokraatide abielu jooksul ei pruukinud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda. Mees oli tihti kodust väljas-nõukogus, rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul. Naine korraldas majapidamist ja hoidis last.
 
Mõlemas riigis võis poolte kokkuleppel abielu lahutada. Egiptuses säilitasid abielludes nii mees kui naine osaliselt eraldi vara, omati ka ühist vara. Mehe surma järel päris naine kogu mehe vara, lahutamisel oli naisel õigus saada oma osa perekonna varandusest. Kreekas määras vastav varanduslik leping naise kaasvara suuruse. Lahutamisel sai naise suguselts tema kaasavara tagasi.
 
Perekonna vorm erineb ühiskonniti ning muutub ajaloos seoses majandusolude ja tõekspidamiste muutustega. Erinevates kultuurides on omad traditsioonid, uskumused ja kombed-seetõttu erinesid pere koosseis, naiste tähtsus, aeg pereelu alustamiseks, lahutused kui ka rollid perekonnas
Kokku 17 punkti 25-st. Hinne 4.
Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus #1 Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bunnu Õppematerjali autor
võrdlus

Sarnased õppematerjalid

16 pt eluolu ja perekond
2
docx

16.pt eluolu ja perekond

16. eluolu ja perekond Linn ja maa- Kuigi enamus inimesi elas maal, oli siiski Kreeka ühiskond linnaline, mis täitsid ühiskonna poliitilise, majandusliku ja suuresti ka usulise rolli, ning seega määrasid tsiv. Üldnime. Tavaliselt paiknes linn akropoli jalamil, nii all-linnas, kui akropolis paiknesid enamus jumalate templid. Linna süda oli koosoleku ja turuplats(agoraa). Tänavad tavaliselt üpris kitsad, kulgesid nii kuidas oli välja kujunend, mõnes koloonias planeeritud ja korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid.

Ajalugu
Arutlus
2
rtf

Arutlus

Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid.

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus

Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada ­ sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne lähedase meessugulase eestkostele. (+)Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida

Ajalugu
Vana-rooma perekond
14
docx

Vana-rooma perekond

Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval

Ajalugu
KREETA JA MÜKEENE
7
doc

KREETA JA MÜKEENE

Osalesid aga üksnes hellenid-barbaritele olid mängud keelatud,samamoodi ka naistele.Võistlusprogramm sisaldas koosu,maadlust,rusikavõistlust,viievõistlust,kaarikute võidusõitu jne. Olümpiamängude roll ei piirdunud mitte üksnes spordiga. Siin ohverdati jumalatele. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Olümpiavõitjaid austati,ja autasustati, neile püstitati isegi sambaid. 5 saj. koostati olümpiavõitjate nimekiri, mis sai ka 776 eKr tagasiulatuv kiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu tähtsus Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid kas oma isale, abikaasale või mõnele muule meeslähisugulasele. Abielu otsustati äia ja tulevase peigmehe vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli et 30-40 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasvara suuruse

Ajalugu
Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

AJALUGU-Kreeka Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega.

Ajalugu
Kreeta-Mükeene ajalugu
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted

Ajalugu
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun