Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Jakob Westholmi Gümnaasium

Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz

Ajaloo essee
Tallinn 2010
Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant `ilt, kes 1784 . a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus . Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid , kirjanikud , teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz ( 1646 -1716).
Filosoofi ja matemaatikut Leibnizi võib geeniuseks pidada, kuna ta oskas juba 12. aastaselt väga oskuslikult ladina keelt ning õppis kreeka keelt. 20. eluaastaks oli ta omandanud kõik levinumad matemaatika , filosoofia, teoloogia ja õigusteaduse alased raamatud. Sellele aitas ka kaasa moraalifilosoofist isa suur raamatukogu, mida ta tohtis alates 7-aastaselt kasutada. Kõrgkooli astus ta 14-aastaselt ja Leipzigi ülikooli bakalaureuse kraadi filosoofias sai 16. eluaastal . Kahe aasta pärast oli ta juba filosoofia magister ning tal õnnestus ka juuraõpingute bakalaureus välja teenida. Oma eesmärgi, filosoofia doktorikraadi, saavutas ta küll 20-aastaselt, kuid kaasõpilastega tekkinud vastuolude tõttu Altdorfi ülikoolis.
Leibnizi filosoofiline looming on ilmunud killustatult, kuna tema sellealased kirjutised koosnesid peamiselt lühikestest ajalehe artiklitest, mitmed kirjad korrespondentidele ja peale surma avaldatud käsikirjad. Ta kirjutas vaid kaks filosoofilist traktaati, milledest tema eluajal ilmus „Thèodicèe“ (1710). Tema filosoofikarjääri alguseks loetakse 1686 koostatud, kuid alles 1695 ilmunud teost "Arutlus metafüüsikast". Selles arendab autor filosoofiat materiaalsuse, liikumise ja kehade vastupanuvõime kohta. Ühtlasi sisaldab teemana ka Jumala rolli universumis, kes kajastub absoluutse ideaalsusena, kuigi vastandudes mõnedele usulistele tõekspidamistele. 1695. aastast 1705. aastani tegeles Leibniz Inglise valgustusfilosoofi John Locke´i teosele pika arvustuse loomisega . Kahjuks ilmus too teos inspiratsiooni andnud filosoofi surma tõttu ligi 60 a hiljem. 1714 ilmunus „Monadoloogia“, mis on õpetus monaadidest ehk reaalsuse algelementidest. Seda võib pidada tema filosoofia lühikokkuvõteks. Teose teooriast järeldub teiste seas, et maailm koosneb nn monaadidest, kõik eksisteerib piisava põhjusega ning kõik ratsionaalsem ehk reaalsem on parem vähem reaalsest.
1676. a kohtus Leibniz ka suure, saksa ratsionalistist filosoofi, Spinozaga ja seetõttu on mõningaid kahtlusi tema põhimõtete originaalsuses. Kuigi Gottfried imetles tema aru, ei nõustunud ta siiski Spinoza järeldustega, eriti, kui asi puudutas kaasmaalase vasturääkivust kristlikule ortodoksiale.
Leibnizi arvamuse kohaselt oli Jumal maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda, aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president . Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses , mis annab talle olulise osa ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos.
Leibniz oli üks mõjukamaid valgustusaja filosoofe, olles tüüpiline ratsionalist, kes püüdis traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada. Tema panusena hinnatakse just saksa valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli säilitamist, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Leibniz lähtub eeldusest, et maailmas on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Sellest ta järeldab, et ühtegi asja ei saa täiuslikult kirjeldada, kui kirjeldus ei sisalda kõiki selle objekti tekkepõhjusi ja selle objekti olemasolust tingitud sündmusi. Praktiliselt tähendab see seda, et iga objekti täiuslik kirjeldus peaks olema ühtlasi terve maailma kirjeldus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 12 allalaadimist

Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz #1

Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz #2

Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

metsamees Õppematerjali autor

Leibniz´i elulugu, vaated, saavutused, lühiülevaade valgustusfilosoofiast

gottfried wilhelm leibniz valgustusfilosoofia valgustusfilosoof saksa filosoof filosoof

Sarnased õppematerjalid

docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus

Filosoofia

doc

Uusaeg

saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika

Ajalugu

docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.

Ajalugu

doc

Valgustusajastu

11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse

Ajalugu

doc

Valgustusaeg Euroopas

Siin läksid ka filosoofide arvamused maailmakorralduses lahku. Osad väärtustasid looduse tähtsust inimese ja tehnika arengus, nimelt just loodusressursse mis aitavad progressil edasi liikuda. Mõned soosisid riigi arengut ja inimestele paremate võimaluste loomist, mis on ka alus tänapäeva ühiskonnale. Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus, mis suutis kriitiliselt mõtelda 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, et arendada uusi tehnoloogiaid 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4

Ajalugu

doc

Euroopa 16.- 19. sajand

................................................................ 19 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.

Ajalugu

doc

Mõtte mõttest

jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

doc

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon

Filosoofia

Rohkem sarnaseid