10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bunnu
Õppematerjali autor
linna elamufondist võeti sõjaväe kasutusse. Rahvusväeosade olemasolul said ajateenijad läbida teenistuse 1950 Eestis. Moskva kontrollmehhanism. Balti kontrollimiseks loodi ÜK(b)P KK Eesti büroo, mis likvideeriti 1947 põhjusega, et nüüd võib neid funktsioone vahetult täita liiduvabariigi kommunistlik partei. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga olulist rolli teise sekretäri institutsiooni olemasolu. 40. Poliitilised olud. Võitlus kodanliku natsionalismiga. ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed.
Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga olulist rolli teise sekretäri Venestamispoliitika süvendas rahulolematus ühiskonnas, mis leidis esialgse väljundi institutsiooni olemasolu. noorsoorahutustes 1980 aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai 1980 aasta 40. Poliitilised olud. septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks Võitlus kodanliku natsionalismiga
Nõukogude Liidu laiali. Moskva kontrollmehhanismid Et Moskva saaks kontrollida liiduvabariikide tegevust loodi 1944. aasta novembris Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP), likvideeriti 1947, sest siis hakkas samu funktsioone täitma liiduvabariigi kommunistlik partei. Teise sekretäri institutsioon liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda saadeti kontrollima mujalt saadetud sekretär. Meelsasti kasutas Moskva ära ka pealekaebamisi. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitiliseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Võitluse olemust põhjendas Gustav Naan, kes väitis, et kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased. Kodanliku natsionalismi mõistet üksmeelselt ei defineeritud, see kujunes üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms
toiduainetekriis. *Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi. *Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid. *Pingestus demograafiline situatsioon. *Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted teravnesid muulaste ja eestlaste vahel, millele aitas veel kaasa ,,korteripoliitika": saabunud said koheselt kõigi mugavustega korteri, mistõttu eestlastele järjekord pikenes. *Mõned Eesti piirkonnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.
· Ideoloogiline surutis: GULAG-vanglate peavalitsus, haldas sunnitöölaagreid, Sunnitöölaagreid kinni ei pandud; · Kahe leeri teooria- teadlased kes sellega tegelesid NSVL rahu, kõik hea; Kapitalistlik leer sõjad, oht, võidurelvastumine jne..Ajupesu, tagajärg: teadus käis alla, geneetika lakkas eksisteerimast; · Represseerimised- NKVD 5,5 miljonit inimest, kultuuriinimesed; · Poliitilised olud- Stalinism (Vana kaardivägi- Molotov- välisminister, Malenkov- võiks olla mantlipärija, Beria- siseminister, võim kestab märts-juuni-arreteeritakse hukataks. Stalini surm-võimuvõitlus). 2. Sulaaeg1 (Beria Malenkov Hrustsov) · Beria astub ise riigietteotsa, Malenkov Stalini määratud, majanduses tugev, Hrustsov harimatu.
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus......
....................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...................................................................................................................... 5 vi. Võõrsõjaväe kohalolek.............................................................................................................. 5 vii. Moskva kontrollimehhanismid................................................................................................. 6 3. Poliitilised olud.................................................................................................................................. 6 viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga........................................................................................... 6 ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed.................................................................................... 6 x. Ivan Käbin ja tema meeskond..............................................
Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. 1950. aastate teisel poolel liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestele optimismi. Suurenes ühiskonna avatus ja inimesed muutusid aktiivsemateks. Nendel kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et seda reziimi on võimalik elamisväärseks muuta. 1960. aastatel hakkas aktiivsete noorte arv kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid