Rahvuslikliikumine (0)

RAHVSULIKLIIKUMINE
EELLUGU
*pärisorjuse kaotamine
*mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud.
*Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit - kus oli toit ikalduste ajaks.
*Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks
1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi”igaüks..” sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul.
1804 analoogiline seadus 1802 aastaga.
1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal
1819 P. orjus kaotati Liivimaal.
1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile . Algas talude päriseks otsmine.
1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, henategu jne)vale mulje, arvati, et see ei ole enam kohustulik Kuid tglt tõlgiti see vigasesse eesti keelde.
1866 kuulutati välja uus vallaseadus mis tegi lõpu mõisnike kohtu-ja polistevõimule vallakogukonnas.
RAHVUSLIKLIIKUMINE
*Selle all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse.
19.saj rahvusliku liikumise eeldused:
*19.saj I poolel majanduslikja poliitiline olukorb-balti erikonr, kapitalismi areng, Napoleoni sõdade lõppemine
*talurahva eneseteaduse tõus, seoses pärisorjuse kaotamisega
*stabiiline talurahva koolide võrk
*Eesti rahvusest hraitlasted ja eesti keene trükisõna
*ühistegevuse kogemused:ülestõusud, talgud , usuvahetus, välja rändamine, simmanid.
1857-I Üldlaulupidu Tallinas
1864 Palmekirjade aktsioon
1865 Laulu-ja mänguselts Vanemuine
1868 Jakobsoni 3 isamaa kõnet(Aadli ja kiriku vastased)
1869 Üldlaulupidu Tartus
1870 Laulu ja mänguselts koit , Eesti põllumeesteselts
1872 Eesti kirjameeste sets
1878 Sakala
1882 Suri Jakobson . Venestamise ametlik algus
1882 EUS Sini-must-valge õnnistamine
J.V. Jannsen -eesmärk rahvaharimine. Pani aluse laulupeo traditsioonile, järjepidev ajakirkanduse rajaja. Org, põllumeeste seltsi.
J. Hurt -esindas r.liikumise nö mõõdukat, kultuurhariduslikku suunda.
M. Veske - keeleteadlane
RAHVULIKU LIIKUMISE TULEMUSED JA TÄHTSUS
*Senise maarahva asemel oli kujunenud oma eesmärkidest teadlik eesti rahvas
*Pandi alus eesti keele ja kultuuri uurimisele
*läbi mitme külgsete ürituste kujunes rahvuslik enesetadvus
*pani alus traditsioonidele ja organits. Aasta kümneteks*Eesti rahvas sai I korda juid oma rahva hulgast.
VENESTUSAEG Vene keele ja meele peale surumine , vene trsaari riigi äärealadel.
*Ettevalmiustades venestamist jäeti tsaari valitsuse poolt kinnitamata balti aadlite privileegid . Peterburis hakati uurima balti sakslaste vatu esitatud kaebusi. Balti kumberman. Saadeti olukkraga tutv. Senaator Manassei.
*Nim. Ametisse uued kubernerid
*hakati soodustama õigeusu levikut. Rajati kuremäe klooster , nevski katetral, tartu ülikooli venestamine -> Jurjevski universitet
venestamise mõju-jötkus rahvusliku liikumises languses. Uute liidritena ilumuvad 1890ndatel j.kõrv ja h. treffner .
H.Treffner-Tatrusse tema nim. Kool
K.A. Hermann -” postimees ”
J.Kõrv-leidis venestamise positiivseid jooni ning püüdis neid rakendada võitluses aadliga
V. Reimann Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teadsulikule uurimisele. + “postimees” Vennastekoguduste tähtsus-lõpetati kõrsis käimine, uut moodi muusika ja lauluvara, kirjaoskuse paranemine, otstit uut tõde ja maailma vaadet, talupoegade ühistegevuse kogumused.