50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hopakrissu
Õppematerjali autor
Ülekutse esitati seoses Prantsusmaa halva olukorra tõttu sõjas, mille Seadusandlik Kogu kuulutas Austriale. 1792. aastal reageerisid tuhanded vabatahtlikud üleskutsele astudes sõjaväkke. Üleskutse täitis oma eesmärgi, sest Prantsusmaa jaoks lõppes sõda võiduga ning rahvas oli kaitsnud oma maad. 2) Kuidas saad aru hüüdlausest ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele"? Hüüdlause ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele" tähendab minu jaoks, et Prantsuse armee soovis kukutada hirmuvalitsejad ning seetõttu oli valmis abistama neid rahvaid, kes olid nõus neid selles aitama. II Vallutussõdade algus (lk 80) 1) Miks muutusid revolutsiooni kaitsesõjad vallutussõdadeks? · Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. · Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%
Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7
Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused.......................................................................................
eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid