Kordamine tööks (2)

1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus?
Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine , üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine.
2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed.
Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid – Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Šahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts.
3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses.
19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga ,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine .Avati merekool , nt Heinastesse 1864 .
19sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse arend Eestis tagasihoidlikuks .Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Hakati rajama kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse , nende toodand oli vene turul hinnatud. Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist .
19sajandi teisel poolel kasvas kiiresti masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas, kuhu ehitati mitmeid suutettevõtteid . Tln rajati puuvillamanifaktuur . 20saj alguseks oli Tln peamine tööstuslinn. Kuhu kujunes paberitootmiskeskus,kus 19saj lõpuks toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevat paberit.
Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse ning koguni maale . Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased , üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa- , jahu- ja saeveskeid .
Oluliseks mõjuteguriks kujunes raudtee rajamine . 1870 valmiss Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi ühendav Balti raudtee . 20saj algul sai raudteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu . Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahendusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini . Nii said ühenduse paljud teised linnad , seega 20saj alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus . Raudtee kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused . Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid.
4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses.
Tõnisson ja „Postimehe” ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas)
eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu;
vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus;
Päts ja „Teataja” ringkond (Virgo, Tammsaare )
pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat
Sotsiaaldemokraatia ja „ Uudiste ” ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla)
tegutsesid illegaalselt , põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased; pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadustega; nõudsid õigusi vähemusrahvustele;
a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu
b) erinevused : ühed pooldasid demokraatlikku vabariiki ja teised parlamentaarset monarhiat; ühed rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu
5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13)
Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev.
Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits , õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda.
Bürgermusse koosoleku otsus- 17. oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist;
Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus - ja kultuuritase.
6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus, majandus, rahvuslik liikumine)
Poliitilised olud :
Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilsed meeleavaldused olid keelatud, enamik revolutsioonipäeval tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. Enamlased haarasid põrandaaluse juhtimise enda kätte. Peale revolutsiooni ei olnud Vene impeerium enam endine kuna kutsuti kokku esimest korda Venemaa ajaloos valitsev rahvaesindus – Riigiduuma . Duumad saadeti ennem laiali , kui need hakkasid tööle. Muudeti valimisseadust. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valmistel.
Kultuuri areng :
Esile kerkis emakeelse kooli nõue , keskvalitsuse järeleandmisel lubati asustada emakeelseid erakoole . Rühmitus Noor-Eesti juhtideed mõjutasid oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist .1909 asustati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga .
Majanduse areng :
Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tln Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks merekindlus. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus.Ülekaalus oli endiselt mõisamajandus. Mõned mõisnikud rakendasi kunstväetist, soetasid moodsaid põllumasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuarendusele.Tähtsaim põllumajandusharu oli piimakarjandus.Tugevnes ja kasvas talumajandus.
Esimene Maailmasõda :
Sõjandus: Mõned linnad said kannatada suurtükitule läbi; palju inimohvrid; linnad muudeti suurteks sõjaväelaagriteks; mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse u 100000 eestlast, millest enamik viidi Eestist välja;
Majandus: Halvenes tooraine saamine Venemaalt; kaubanduse katkemine Läänemerel; halvenes tööjõu kvaliteet; tootmise moderniseerimine lükkus edasi; mitmed suurettevõtted hävisid; tööjõu defitsiit; varustusraskused;
Rahvuslik liikumine: Rahvusliku liikumise elavnemine ; sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine; rahvusluse propageerimine; korraldati komiteede koosolekuid, mis aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele; kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid vanema põlvkonna rahvuslust kui ka ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadus;