50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aivar Kisel
Õppematerjali autor
Saare-Lääne piiskoplõplikult kindlaks 1254. aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani hindamisraamat, mille kohaselt 80% hertsogkonna vasallidest olid rahvuse poolest sakslased, 18% taanlased ja 2% eestlased. Eestlastest vasalle oli kokku 5 kelle
suurendada vilja väljavedu. - Teotöö (teoorjuse) pidev osatähtsuse kasv talupoegadede koormiste hulgas seoses mõisapõldude laiendamisega. - Naturaalandamite pidev suurendamine, mida soodustasid eriti teravilja kõrged hinnad. - Raharendi kehtestamine alates 15.sajandist ning selle pidev osatähtsuse kasv. 15.saj. lõpuks oli enamus talupoegi Eestis pärisorjastatud ja sunnismaised! · Kaubandus: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida-lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. · Käsitöö keskaegsetes linnades:
Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14. september pildirüüsteliikumine Kaubandus eksporditi peamiselt teravilja, lina, puitu. Imporditi soola Jüriöö ülestõus 1343 1345 Harjulased alustasid 1343. aasta jüriööl relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid,
Erinevatel jõududel olid täiesti erinevad huvid. · Eestlased võib-olla sooviti taastada oma muistset vabadust, võib-olla soovisid hoopis sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab ise valida valitseja. Eestlased oleksid vb parema meelega näinud valitsejana Rootsit, kuna nad palusid abi neilt. (mingi Turu foogti juurde). Samuti ahvatles neid mõte, et Soomes ju maade läänistamist ei olnud, äkki ei oleks Eestis ka, kui Rootsi oleks kunn Jüriöö ülestõus puhkes Harjumaal ja Virumaal. Pärast muistset vabadusvõitlust sulasid Harju ja Virumaa kokku, Rävala kadus Harjumaa sisse. Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem algas ülestõus ka Saaremaal. Miks ei tehtud koordineeritud koostööd? Reaalset vastust pole sellele leitud. Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli 1343. Vb sellepärast, et eestlastel oli kombeks teha jüriööl
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus:
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid