Keda võib pidada Esimese MS kaotajates ja võitjateks? (1)

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

1. maailmasõda

Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO 2 Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km ) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus , , võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud ja kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli . aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. . aastal ühines sellega ja nii tekkis . Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa ­ sõlminud liidu , . aastal Suurbritannia ning . ja . aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid

Ajalugu

13

docx

Esimene Maailmasõde REFERAAT

Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo

Ajalugu

11

pptx

Esimene maailmasõda

(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja suurimad lahingud :  Jüüti merelahing 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, mis oli Esimese maailmasõja suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus inglastele, sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerele läbi murda.  Marne'i lahing Marne'i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku.

Ajalugu

9

doc

Esimene Maailmasõda

Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891­1893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904

Ajalugu

2

doc

I maailmasoda

Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad I MS PÕHJUSED I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1. võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast 2. mõjupiirkondade ja asumaade pärast 3. sõda oodati ja ei arvatud selle negatiivset mõju 4. puudusid rahvusvahelised institutsioonid,

Ajalugu

3

odt

I maailmasõda

tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast ­ mõjupiirkondade ja asumaade pärast ­ sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju ­ puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt · ALGUS: · 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ja tema abikaasa tapeti. See sündmus vallandaski Esimese MS. (Gavrilo Principi- üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi) · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale - Inglismaa sekkus

Ajalugu

20

docx

Ajaloo referaat esimene maailmasõda

varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versaille-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.  Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neistAntandi riikides 48 355 000 (Venemaal u. 18 mln., Suurbritannias 8 mln., Prantsusmaal 8 mln., Itaalias 5 mln., USA-s ligi 4 mln.) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 mln.). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. See oli konflikt kahe suure leeri Keskriikide

Ajalugu

3

doc

Esimene maailmasõda

Ungari väe Galiitsias taanduma. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi. Gaasimürgituse sai 15000 sõdurit. Itaalia kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja. Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks. 1916 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud

Ajalugu

Kommentaarid (1)