Perestroika (0)

Lähte Ühisgümnaasium
Perestroika Nõukogude Liidus
Referaat
Kristiina Maremäe
Lähte 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Majandus 4
Välispoliitika 7
Tagajärjed 8
Perestroika mõjud Eestile 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika, oli Nõukogude Liidus periood mil võimul oli Mihhail Gorbatšov. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine ehk glasnost jm.
1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tšernenko suri ning asemele tuli vaid 54-aastane Mihhail Gorbatšov, kes oli sündinud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Tema peaülesandeks sai riik välja tuua majandusseisakus, mis oli saanud alguse Leonid Brežnevi stagnatsiooni perioodist. Gorbatšovi ülesannet üritas teostada ka Juri Andropov, kuid ta suri kaks aastat peale võimule saamist ning riik langes tagasi raskustesse Tšernenko 1-aastase valitsemise ajal. Kolme peasekretäri ajal oli süvenenud ka korruptsioon ehk ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Majandus

Gorbatšov soovis kasutusele võtta mõningad turumajanduslikud nipid , kuid võim turu üle pidi jääma ikkagi riigile. Ta tahtis kiiresti muuta seadusi, kuid ei arvestanud tagajärgedega. Üks nendest oli määrus alkoholi poliitikast, mis nägi ette et, viina - ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%. Ebatervislike puuvilja- ja marja-piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. aastaks. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga (1985-1986) kahekordselt. Selleni viis see, et buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Uue alkoholimääruse lõpptulemus oli katastroofiline, seda Gorbatšov ette ei näinud. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla . See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. 1991. Aastaks oli raha ringluses 560 miljardit rubla, millest kaubakate oli vaid 70 miljardil. Ühe rubla kohta oli kaubakate ainult 11 kopiakat. Tekkis ulatuslik põrandaalune alkoholi tootmise ja realiseerimise süsteem, selle tõttu kadus müügilt suhkur, mida kasutati alkoholi surrogaatide valmistamiseks. Surrogaatide massilise tarbimisega kaasnes suremuse kasv. Alkoholi müügi järsu piiramise tulemusel intensiivistus kohe narkootikumide levik.
Inimestele anti karmide dekreetide kõrval ka ahvatlevaid lubadusi. NLKP XXVII kongressil (1986) tõotati 2000. aastaks kahekordistada riigi majanduspotentsiaali. Anti lubadus , et tõstetakse 2,5 korda tööviljakust. Nõukogude Liidu iga pere pidi saama kindlustatud kas korteri või elamuga. Antud lubadused olid ilma reaalse tagatiseta.
Alustati eraettevõtluse legaliseerimisega. Aastatel 1986-1988 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. Kooperatiivsektor alustas jõudsat arengut, mille tulemus oli tavakodanikule sünge. Riiklikust sektorist kujunesid eratarbjate jaoks hinnad kooperatiivsekroris 10-30 korda kõrgemaks, sest kooperatiivsektor pidi ennast ise elatama, aga riiklikku sektorit doteeriti riigieelarvest. Laialdaselt hakkas levima varimajandus, algas raha „pesu“. Majandusteadlaste arvestuste kohaselt ulatus 1980-ndate aastate lõpus varimajanduse aastakäive 250-300 miljardi rublani.
Samuti ebaõnnestusid põllumajanduse reformimise katsed. NSV Liit oli 1986-1989 sügava majanduskriisi äärepeal. Majanduskriisi võimendasid rahvuskonfliktid, mis olid teravad, kohati iseegi väga verised. Nõukogude Liidu täielikku krahhi aitasid vältida vaid lääneriikide rahalised toetused. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis NL-s ei võinud maailm endale lubada
Sisepoliitika
Koos perestroikaga tuli ka mõiste glasnost ehk avalikustamine. Selle all mõeldi infovabadust, mis tegi teabe kättesaadavaks kõigile. Vähendati inimestele kehtestatud tsensuuri. Inimestele anti vähesel määral arvamuste vabadus, neil lubati ümber hinnata 20. sajandi ajaloosündmusi. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama nõukoguliku sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm.

Välispoliitika

Gorbatšov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse.
1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatšov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga – üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist.
Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise . Genfis kirjutati 1988.aastal alla lepingule, mille kohaselt NL viis oma väed Afganistaanist välja. Seda 1989.aasta veebruariks. Nicaraguas lõpetati kodusõda 1988.aasta märtsis.

Tagajärjed

Perestroika tagajärjel lagunes Nõukogude Liit, seda mitmetel sisepoliitilistel ja välispoliitilistel põhjustel.
Gorbatšov keelas NL-il sekkuda teiste riikide sisepoliitikasse. NL kaotas võimu teiste riikide üle.
Siseriiklikult oli tugevaim tagajärg majanduse allakäik. Riik oli kriisi äärepeal. Seoses glasnostiga tekkis inimestel julgus enda arvamust avaldada. Tekkisid erinevad rahvaliikumised. Rahvas hakkas mässama ja meelt avaldama.

Perestroika mõjud Eestile

Eestis saavutas perestroika oma haripunkti 1987. aastal. Perestroikale kaasa aitamiseks alustati Eestis ühenduste loomist. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus – MRP-AEG. Molotov -Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp võitles selle eest, et Molotov-Ribbentropi pakt ja salajane lisa protokoll saaks avalikustatud. Samuti taheti pakti tagajärgi kaotada – taastada Eesti iseseisvus. MRP pakti vastuseisuks moodustati selle 50.dal aastapäeval 600km pikkune katkematu inimekett – Balti kett.
1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne , see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks .
Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole. Neid sündmusi nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks, kuulus on see selle poolest, et selle käigus ei valatud piiskagi verd. Keeleseadus, mis võeti vastu 1989. Aasta jaanuaris, sätestas, et riigigi keeleks saab eesti keel. Mitmed sündmused ja liikumised viisid Eesti ja Baltimaad lõpuks iseseisvumiseni.

Kokkuvõte

1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatšov, kes alustas paljudele liidumaadele tähtsaima programmiga – perestroikaga.
Gorbatšovi algatatud perestroika viis oma pöördeliste sündmustega Nõukogude Liidu lagunemiseni. NL lagunemisele aitas kaasa ka Baltimaade iseseisvumine.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov
http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG
http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne
http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon
M. Laar, L. Vahtre „Lähiajalugu gümnaasiumile“
A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson , S. Valdmaa, E. Värä „ Lähiajalugu XII klass“
A. Fjodorov „ XX sajandi ajalugu“
11