Linnade teke ja linnakultuur (1)

REFERAAT
LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR
Sisukord
1. Sisukord
2. Sissejuhatus
3. Keskaegsete linnade tekkimine
4. Linnade välisilme
5. Müürid ja privileegid
6. Elu linnas
7. Linnakultuur
8. Kokkuvõte
9. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes.
Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi.
Keskaegsete linnade tekkimine
Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne- Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud.
Linna ja linnakultuuri suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool- agraarne . Selle elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi . Elati muldpõrandaga puumajades. Rikkamad linnakodanikud püüdsid jäljendada maaülikute elustiili ja ehitasid endale kindlustorne, kuhu kogusid hädaolukorraks toiduvarusid. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis kuni 15. sajandini.
Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja –suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid , kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed.
Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats . Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele.
Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal.
1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli selleks ajaks samuti 100 000 elaniku joone ületanud. Järgmise suurusjärgu moodustasid 5-6 Itaalia linna. Linnastumise kasv jätkus kuni 14. sajandini, mil katkuepideemiad ja Saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid. Kuid see oli ainult ajutine tagasilöök: varauusajal hakkasid linnad endisest veelgi kiiremini kasvama.
Linna välisilme
Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna ülesehitus: linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asutuse kaheks- selleks, mida kaitsti, ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes või ohvriks toodi.
Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riideplakatid. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust.
Linnas valitses kindel kord ja oma arenguloogika. Üha rohkem üritati linnu planeerida , avardada ja kaunimaks muuta. Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga- see pidi olema täpselt jaotatud ja liigendatud, igal inimesel ja igal asjal määratud koht ja eesmärk.
Müürid ja privileegid
Enamasti oli keskajal linnal kaks olulist tunnust- linnamüür ja linnaõigus-, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Paljud linnad olid kunagi tekkinud feodaalide maa peale. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda. Veneetsia , Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutsid linnvabariigiks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Saksamaa riigi- ja vabalinnad allusid küll ametlikult keisrile, kuid olid tegelikult iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud enamasti täielikku sõltumatust, küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid aga keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla.
Vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi. Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed , pankurid ja pärilik linnaaristokraatia- paritsiaat.
Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust , tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohast äraelamist. Samuti tuli vähemalt aasta linnamüüride vahel elada. Linnakodaniku staatus tähendas ka kuulumist mingisse ühendusse, mis oma liikmete huvisid kaitses ja vajadusel nende eest välja astus. Kõikvõimalikud vennaskonnad ja liidud moodustasidki linnaelu kandepinna. Korra kaitseks linnas kehtis öine liikumiskeeld.
Linna uusasukad püüdsid oma staatust tõsta väärikate esivanemate eksponeerimisega, eriti efektiivseks otseteeks oli abiellumine mõne vaesunud aadlisuguvõsa liikmega.
Elu linnas
Elu linnas nõudis keskaja inimeselt suurt kohanemisvõimet. Pidi elama pead-jalad koos, toime tulema keelte ja kommete segadikus. Paljud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud ja eraldatust said endale lubada vähesed. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused : kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms.
Privaatsus oli kõrgema staatuse tunnus. Keskmiselt asus ühes majas 2-3 perekonda.
Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste arv väiksem. Abielu said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärid neiud ja noormehed , kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni.
Linnadest tekkis pidevalt uusi vaesterühmi. Kui inimene ei suutnud endale enam tagada peavarju ja toitu ega nende hankimiseks vajalikke töövahendeid, langes ta astme võrra allapoole- hulguste, kerjuste, prostituutide või kurjategijate sekka. Linnavõimud üritasid ohtlikumaid inimesi linnast pagendada ja teisi heidikuid kindlatesse linnaosadesse tõrjuda. Keskaegses linnas kujunesid omalaadsed vaesed saared, mis ühtisid kriminaalsete linnaosadega. Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid – võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest.
Linnakultuur
Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patusena või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged .
Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse.
Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus , arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks, ilmaliku elu korraldamise huvides. Linnad vajasid inimesi, kes suudaks korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa linnas asunud katedraalikoolidest väljakasvanud ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd arhitektidele ja müürseppadele.
Kokkuvõte
Maakoht on vaid resursside koht. Inimeste põhiline areng toimus ja toimub siiamaani linnades. Linnad olid kogu elu keskusteks ning maa vaid seda ümbritsev koht. Äri, kirjandus, kultuur- kõike seda oleks raske arendada maal. Selleks rajatigi linnad, vastasel juhul poleks neid vaja ja täpnapäevaks oleksid nad välja surnud.
Kasutatud kirjandus

• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.ht m
  
• 11 klassi ajaloo õpik