Eriti vastanduvad või põrkuvad sellistes olukordades vanad ja noored. Tuues näiteid kaasajast, juhiksin tähelepanu ääretult jõuliselt pealetungivale noorusele oma performance'itega, millele on iseloomulik reformimisiha ning vana kogemuse mittehindamine. Eks ole seda märgatud igal ajal. Kui kunsti ülesanne on harida inimest, tuues nähtavale maailma probleemid, kas võib siis panna uue võrdusmärgi kunsti probleemide ja elu probleemide vahele? Vaadates pea kümme aastat tagasi kirjandus- ja meediamaastikule hüpanud K. Kenderit, K. Rakket ja Contrat, siis on minul sellele väga raske vastata ma ei kujuta nende näidatud elu ettegi. Enam puberteediealiste huviorbiidis keerlevad transformerslikud masinad jätavad mulje läänelikust sokiteraapiast ja turumajanduslikust laiskusest. Tihti on kunstnikul väga keerukad mõttekäigud, milles lugeja kergesti eksib. Meenutades Eesti Televisiooni intervjuud lavastaja R. Trassiga, kus ta nimetas M. Undi teoseid ja tükke
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõn...
FAUST 1) Milles seisnes lepingu ja kokkuleppe tuum? A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab, et kuigi Faust on teistest inimestest erinev, suhtub ta siiski kõikidesse eelarvamusega ning peab end neist paremaks. Issand on veendunud, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Leping jumala ja saatana vahel nägi ette, et kui Faust hakkab elust rõõmu tundma, ei lähe Faust mitte taevasse, vaid tema hinge saab endale Mefistofeles. B) Faust t...
Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see väljendus ka tema teostes
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude m...
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t�iesti v�imatuks muutunud, t�ukas Ann teda...
FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) PILT+katkend 30.10.1821 - sündis Moskvas Maria vaestehaigla arsti perekonnas; isa kasvatus oli äärmiselt karm; D jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks 1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutak...
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine
Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad nad ka tulevase ühiskonna maailmapilti. Siinkohal tahaksingi teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks ja -kuudeks ja -aastateks. Õpetajad mängivad koolielus tähtsat rolli. Neist sõltub, kuidas me ainetest aru saame ja üldse kooli suhtume. Õpetajad on erinevaid - ühed on lausa sündinud koolis töötamiseks, teised aga sattusid sinna kogemata ja suuremat annet neil polegi. Viimased võivad olla päris ohtlikud ja lastel õppimishimu ära ajada. Minu meelest on õpetaja juure...
Näide teosest Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meile iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab. Näide2 Jäin oma südames ustavaks tõekspidamisele, et lastega peame talitama niisamuti, nagu meiega talitab Jumal, kes teeb meid kõige õnnelikumaks siis, kui laseb meid heatahtlikus pettekujutluses eluteed tallata. Werther ja kirjandus Suhe kirjandusse ei olnud eriti hea, kuna ta oli tüdinenud kõikidest neist raamatutest mida ta oli siiani lugenud ning üks põhjus miks ta raamatuid enam lugeda ei tahtnud oli see, et ta ei tahtnud, et keegi teda juhiks, mida tolleaegsed raamatud ka tihti tegid, sest nad rääkisid mingitest kindlatest ideaalidest, kuidas inimene elama ja käituma peaksid. Üks ainus raamat mida ta luges ja mis talle ka meeldis oli ,,Homeros" see oli ka ainuke, mida ta pidas tõeliselt
,,Toomas Nipernaadi" · Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid · Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head · Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud · Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb · Nipernaadi oli suurepärane valetaja. · . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead · Toomas Nipernaadi oli töömees · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. · Oma naise vastu oli aus · Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. · Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ...
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid)
hüvastijätukirjad; ta maeti 3.detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule. Looming 1918. aastal esimene luulekogu "Fata-Morgana"; II luulekogu "Inimene ja sfinks"(1919); Järgnevatel aastatel: "Katastroofid" (1920); "Kolmnurk" (1921); "Vahekorrad" (1922); "Geomeetriline inimene"(1924); "Multiplitseeritud inimene"(1927); "Tulipunkt"(1934); "Kalad kuival"(1937) jpt. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Johannes_ja_Emilie_Barbarus_1931.jpg http://images.google.com/images?hl=et&source=imghp&q=Joha nnes+barbarus&gbv=2&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai= http://en.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares raamat "Eesti kirjanduse ajalugu" IV köide, 1.raamat(1981)
Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Vee...
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tol...
Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" Epitaafid. Ravic (Ludwig Fresenburg) Elasin oma tavapärast elu, tegin keerukaid operatsioone ning teenisin raha, et ära elada. ühel ööl kohtasin tänaval muserdatud naist, Joan Madoud, mul hakkas temast kahju ning ma otsustasin teda aidata, kuna arvasin ,et ei näe teda enam kunagi. Kuid läks teisiti, endalegi aruandmata, armusin temasse, ning me hakkasime väljas käima ning lõbutsema, see tõi minu ellu natuke vaheldust ja õnne. Kuna elasin paguluses, oli alati oht, et mind võitakse maalt välja saata ning kahjuks see juhtuski. Olin paarkuud eemal ning kui naasesin leidsin eest küll Joani, kuid ta polnud enam üksi, vaid ta oli leidnud endale mehe, keda ta väärib. Ta üritas minu juurde küll tagasi tulla, kuid ma tõrjusin ta endast eemale, kuna teadsin ,et ta väärib paremat kui mina, sest tal oli vaja meest, kes tal alati olemas oleks ja tema eest hoolitseks, kuid mina seda teha ei suutnud. Tema mees tuli...
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
1. Sa mõtled, et vend on see kes sind kiusab ja vihkab sind, kui tea alati et on olemas asju mida ainult sinu vend saab lahendada 2. Ma ei tea, mida homne toob või mis ma õhtuks söön. Ma ei saa teile öelda, kas olen leidnud omale saatusekaaslase või mis ma homme kannan. Siiani ei tea ma, mis tulevik mulle toob või kas ma viitsin täna midagi teha. Aga ma tean, et mu kõlaritest kostub muusika, mu kapp on riideid täis ja mis peamine - mul on parimad sõbrad, keda üks tüdruk võib tahta. Ja kullakesed, see ongi kõik, mida ma vajan! 3. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. 4. Õhulosside ehitamisel on üks tore omadus materjal ei saa kunagi otsa. 5. neli karu läksid kolmekesi üle tee , nad mõlemad olid nii täis , et ta jäi magama 6. Oli tormine öö .. Väike tüdruk kõndis rannal, ja korjas liivalt me...
Lgp. Õpetajad ja klassikaaslased Minu kõne teemaks on reisimine. Reisimine on inimeste liikumine lähemate või kaugemate geograafiliste paikade vahel. See võib toimuda erinevatel viisidel, näiteks: jalgratta, auto, rongi, laeva, lennuki või mõne muu liiklusvahendiga, samuti jalgsi, pagasiga või ilma, ainult ühes suunas või tagasipöördumisega. Sageli reisitakse puhkuse, infokogumise, vabatahtliku töö või äri eesmärgil. Usulistel põhjustel palverännakuna. Samuti uude kohta kolides, teiste kultuuridega tutvumiseks või lihtsalt reisimise lustist – võimalikke põhjusi on palju. Suure osa reisimisest moodustab turism, mis on tänapäeval ulatuslik majandusharu. Estravel on kokku kogunud TOP5 sihtkoht, kuhu kõige enam reisitakse. Nendeks on New York ja Miami – Ameerika Ühendriikides, Ateena – Kreekas, Rooma – Itaalias ja Bangok – Tais. 2015. aasta andmetel läbis Tallinna lennujaama üle 2 miljoni inimese. Tallinna ...
E.Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" 1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse. Partisanid mägedes (koopas) võtavad Robert Jordani vastu osalt austavalt, osalt aga tõrjuvalt. Üldjuhul suhtusid partisanid Robertisse üllatavalt hästi , vahel võis tulla ette mõni pilkamine. Rohkem olid nad siiski austavad. Nt. Pilar oli see, kes suhtus Robertisse väga heasüdamlikult, ta oli tark naine, kes oskas näha inimese sisemusse, ta nägi südamega ja ennustas ette seda, e...
Marie Underi tähtsus Marie Under oli 20. saj olulisemaid Eesti luuletajaid. Ta tegeles kirjatööga enam kui pool sajandit. Tema luule muutis Eesti luulemaastikku ja eestlasi. Noorena oli Underi põhiteema loodus- ja armastusluule. Ta kirjutas õnnelikust armastusest ja rõõmudest, mis mõjusid selle aja inimestele ehmatavana, kuna nii avameelselt polnud keegi varem kirjutanud. Luuletaja ei kirjeldanud lihtsalt looduspilti vaid pani sinna sisse ma tunded ja meeleolu, mida varem polnud Eestis tehtud. Hilisemas perioodis lisandus repertuaari ka õnneotsingud ning moraalsed probleemid, kuid loodusluule jääb siiski tähtsale kohale terve karjääri jooksul. Kirjaniku luule oli vahetu ning rääkis aktuaalsetest teemadest, mis läksid eestimaa inimestele korda ja muutis nende mõttemaailma avatumaks. Marie Underi luule mõjus uuenduslikult. Tema looming oli meeldejääv ning see läks inimestele südameese. Underi loodus-...
Mio, mu Mio A.Lindgren Raamat "Mio, mu Mio" räägib poisist nimega Bo Wilhemist, keda kutsuti Bosseks. Ta oli adopteeritud ning elas tädi Edna ja onu Sixteni juures, kes teda väga ei sallinud. Tal oli ainult üks sober Benka, kelle peale ta oli natuke kade Benka isa pärast. Ühel õhtul leidis ta pargis tühjapudeli, kus oli sees vaim. Vaim viis ta kaasa Kaugele Maale, kus Bosse kohtus enda isaga Kauge Maa kuningaga. Sellest alates sai Bosse nimeks Mio. Natuke aega hiljem kohtus Mio Jum-Jumiga kes meenutas talle Bengkat ning kellest sai Mio parim sõber. Mio ja Jum-Jum käisid palju seiklemas ning said palju uusi sõpru Jiri ja Nonno. Nonno tegi neile vilepillid ning õpetas nad ühte vanat viisi mängima, Mio ja Jum-Jum otsustasid, et kui nad kunagi üksteist ära kaotavad siis nad mängivad seda viisi ning sellega leiavad üksteist ülesse. Kõik kardsid rüütel Katot, sest tal oli kivist süda ning ta kais röövimas lapsi ning muutis nad kas enda kivist...
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Realism - kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. Kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal ,,Punane ja must" Psühholoogiline realism Naturalism - Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaari...
,,Vastus oled sina ise" Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist, et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma van...
Edu valem tänapäeval Edu oma olemuselt on tegemiste tulemuste mõõdupuu. Elu kõige väärtuslikum saavutus on õnnelik, harmooniline elu. Sihi rikkaks saada on ühiskond meile juba ammu paika pannud mitte ainult riigi edendamiseks vaid ka iga indiviidi enda heaoluks. Teostamine on juba mõnevõrra keerulisem - kõik oleneb, mis valuutas me rikkust mõõdame ja mida jõukuseks peame. Tegutsedes ükskõik missuguses valdkonnas, on siiski võimalik õigeid tarkusi sobivas kohas kasutades olla väga edukas ka aladel, mis eos ei tõota suuri väärtusi materiaalsel skaalal arvestatuna. Ei leidu praktiliselt ühtki inimest, kes ei sooviks oma elujärge parandada või mitte proovida uusi tegevusi. Sellest hoolimata teame päris mitmeid, kes selle heaks midagi ette ei võta. Hoopis kergem on süü valitsuse, tööandja, majanduslanguse, sugulaste jne kaela veeretada, kui et ise midagi korda saata. Sageli hoiab aga inimesi tagasi just see, ...
Lausutud sõna on kui lendu lastud nool Me räägime iga päev kellegagi, kuid ei pruugi mõelda selle peale, kui suur jõud võib olla lausutud sõnadel. Need võivad teisi kas rõõmustada, aidata, kurvastada või hoopiski solvata. Ükskõik kas me teeme seda teadlikult või mitte, tuleb alati enne mõelda ja siis öelda. Inimesi saab rõõmustada igal ajal ja igat moodi. Näiteks saab väikelaps rõõmustada oma vanemaid sellega, kui õpib ära uue sõna. Iga uus õpitud sõna toob vanematele palju rõõmu, isegi rõõmupisaraid. Vanemaid rõõmustab ka see, kui nende lapsed tulevad koolist ja räägivad, et said hea hinde. Samuti rõõmustatakse inimesi, kui öelda siiralt, et mulle meeldib sinu pluus, või et sa näed täna hea välja. Lihtsad ja ilusad sõnad toovad inimese hinge soojust ja meelerahu. Kui inimene jääb millegagi hätta, siis on ta väga tänulik neile, kes teda aitavad. Meil on iga päev võimalus kedagi aidata ja me peaks ...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored töötavad samasugustel miinimumpalgaga töökohtadel,...
,,Tõde ja õigus" Andres ja Pearu Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus" on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!". Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pear...
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on pe...
· 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi: 1. Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku · Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid · Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1
Kristina Salmu ja Liis Tsebotnikova Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.thesuperelitesaiyan.zoomshare.com/album/Uploading.....Frollo/images/9c24c78aeaad7baac2ecd26e51e95638_11 http://farm4.static.flickr.com/3232/3098288756_768ece49be.jpg http://www.boncherry.com/blog/wp-content/uploads/2009/09/paris-notre-dame-facade.jpg http://www.gavroche.org/vhugo/gallery/images/LaEsmeralda.jpg http://www.sakala.ajaleht.ee/250708/gfx/10291488983c75967d_3.jpg http://2.bp.blogspot.com/_oLoq6vT2-Eo/SN5hcZdA-dI/AAAAAAAAAnE/heHHlS4kPc8/s400/Disney-Quasimodo-5929.jpg http://4.bp.blogspot.com/_zp2LXPlMjGQ/Sw6VsZM6hSI/AAAAAAAAJwY/tRBaCmIiDz4/s1600/quasimodo-20whipped- 20closeup.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jumalaema_kirik_pariisis_kristamakke.htm ffikas.pri.ee/Failid/RaM.../10.../Jumalaema.kirik.pariisis.crap.doc
jälle. Kõik hiilgeajad olid möödas, kuidagi nukker oli see kõik. Ainult Tiina oli see ainuke päikesekiir sealses paduvihmas. Kogu raamatu vältel ma mõtlesin, et kaua võib see Indrek seal soiguda, võtku see Tiina endale kohe naiseks ära ja mingu minema sellest hädaorust. Milline kergendus oli, kui raamatu lõpus nad koos sealt minema läksid. Arvan, et see teos mõjutas mu mõtlemislaadi päris palju, tavaliselt kohustuslik kirjandus seda väga ei tee... August Gailit Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru"
Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid? Positiivne eeskuju on erinevate inimeste jaoks mitmetähenduslik mõiste. Tihti räägitakse ärimeestest kui petturitest või varastest, kuid mida teeks lihtinimene, kui ei oleks ettevõtjaid? Eesti töötuse protsent oleks ~11% asemel vähemalt 50%, sest lihtsalt puuduksid töökohad. Mõne jaoks on positiivne eeskuju Urmas Sõõrumaa, kes omab osalust üle 60 ettevõttes mitmel pool Euroopas, kuigi ajakirjandus on tema mainet ja usaldust kõvasti hapendanud. Teine peab aga enda eeskujuks hoopis Armin Karu, kelle kasiinoäri teenused on sõltuvust tekitavad, kuigi äri on uskumatult edukas. Mina pean positiivseks eeskujuks ka enda isa, kelle kahemehefirma suutis hoolimata rasketele aegadele majanduses oma käivet kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia? Väga edukat noore inimese ...
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksa...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad, raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida, näha maailma, soetada oma...
Jean-Jacques Rousseau Rousseau Sündis 28. juuni 1712. aastal Genfis Ema suri sünnitusel ja isa jättis maha Suri 2. juuli 1778. aastal Prantsusmaal Rousseau elu Pöördus katoliiklusesse Proovis erinevaid ameteid Võttis osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist Sellel konkursil sai kuulsaks tööga - "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau elu Ta mõtlemine oli vastuolus valgustusaja mõtlemisega Teda hakati taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka Gelfis Ta põgenes Inglismaale, kus ta sai hästi läbi David Hume'iga Rousseau elu lõpp Ta kannatas vaimuhaiguse käes Kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu Ta suri Pariisi lähistel 1778. aastal Tänan tähelepanu eest!
Tuglase novell ,,Inimese vari" 1. Maret oli emaarmastuse sümbol. Tõesta seda järgnevate toodud näidetega ja väidetega. Maret sümboliseerib emaarmastust, sest see on tõesti piiritu. Ta istus oma arvatava poja juures päeval ja ööl, ta ei hoolinud isegi mitte enda unest. Teisi üle jõe sõidutades kiirustas ta alati koju. Maret ei küsinud Jakobilt midagi ei raha, riiete ega haavade kohta, ta lihtsalt ravis teda. Kui noormees lõpuks suri, siis pesi ta enda nn poja ise puhtaks. Metsavahi naine aitas ka. Maret rääkis kõigile, kui suur oli tema rõõm, et poeg tuli koju ja paljud teised ei jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2. Mida kummalist oli selles noormehes, kelle Maret sõidutas üle jõe? Esiteks see, et kui Maret teda nimepidi hüüdis, siis alguses ta ei ...
Faust tänapäevas [ Vanas ajas] Faust: (vihaselt) Saatan! Vii mind minema siit paigast! Siit õudsest ja lihtlabasest kohast! Vii mind kuhugile kus mulle meeldiks. Kuhugile kus ei oleks nii palju kohustusi ja piina. Soovin minna kohta kus mind tabaks elu parim hetk. Vii mind kasvõi läbi aja! Mefistofeles: Kui austusväärt härra seda tõesti soovib. Teie soov on minule käsuks. [ Faust ja Mefistofeles rändavad aastasse 2010. Mefistofeles on teinud Faustist aastakümneid noorema mehe.] Faust: (üllatunult) Mis juhtus?..Kuhu oleme me sattunud?..Kuhu sa oled mu toonud!? Mefistofeles: Kas see pole mitte see mida Härra mul palus teha? Kas polnud mitte just teie, kes soovis seigelda läbi aja kohta, kust leida oma elu üllaim hetk? Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled. Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust...
Tennessee Williams 1911(1914)-1983 Ameerika näitekirjanik Loomingut on kõige enam mõjutanud tema vaimselt ebastabiilne noorem õde Rose, aga ka küllaltki palju ema ja isa. Ema oli peenutsev ning isa alkoholi lembeline. Praktiliselt kõigi näidendite keskmes on ahistatud, kaitsetu naine keda terroriseerib jõhkardist mees, kuid mitte alati(jõhkardist mees). Esunebe edu näitekirjanikuna tuleb üliõpilas näitedruppides. Väga suur mõju loomingule on avaldanud rännuaastad koos pastorist vanaisaga. Seiklevad kõikvõimalikes getodes, peavad erinevaid lihtsaid ameteid (kelner, piletöör, jooksupoiss) Nendest kogemustest sai väga hea pagasi tulevaseks loominguks. Tema näidendite tegevus toimub alamklassi keskel. Williamsi näidendite põhiteemaks on romantikute lemmik vastandus- ühel pool ideaalid ja unistused, illusioonid ning teisel pool jõhker ja proosaline tegelikkus. Tegela...
südamest vastik, tahtsin just jumalaga jätta ja ootasin ainult, millal krahv sellest kunnatust lobast vabaneb, ... Kokkuvõtteks: Wertherile käisid närvidele uhkeldajad, näiteks ei meeldinud talle naine, kes kiitis ennast oma maa ja ühiskonnakihis ülemises pooles olemise pärast. Tavainimestega tal tülisid polnud, võttis kõiki nii nagu nad olid, ei teinud vahet lihtrahval ja kõrgest soost inimestel.. vahel isegi ta ei sallinud neid. (näiteks ballil) Werther ja kirjandus: Lk. 8- Küsid, kas Sa ei peaks mulle raamatuid saatma. Kulla sõber, jäta mind nendega jumalapärast rahule! Ma ei taha enam juhtimist, ergutamist ega sütitamist tormleb mu süda ju iseenesestki liialt - , ma vajan hällilaulu, seda aga olen ma külluslikult leidnud oma Homerosest. Lk. 46- Olen minetanud kujutlusvõime ja loodusarmastuse, raamatuid aga jälestan. Lk. 54- Ma töötan hea meelega kiiresti ja asi on, nii nagu ta on, aga tema saab hakkama
,,Udu" Stephen King Stephen Edwin King on Ameerika üks tuntumaid õudus- ning ulmeromaanide autoreid. Ta on sündinud 1947. aastal ja oma esimesed õudusjutud avaldas ta juba varases nooruses. Maailmas on müüdud enam kui 350 miljonit eksemplari Stephen Kingi romaanidest ning lühijuttudest. Osa neist on ilmunud ka varjunime Richard Bachman all. Paljudest kirjaniku teostest on tehtud filme ning lühisarju televisioonis. Esmakordselt ilmus ,, Udu" novellina 1980.aastal Stephen Kingi õuduslühijuttude kogumikus ,,Dark Forces." Täispikas mahus avaldati raamat 2007. aastal. Samal aastal vändati sellest ka menukas film. Teose tegevus toimub Ameerika väikelinnas Bridgtonis. Ühtäkki mattub linn paksu udusse. Udu varjab endas aga hirmuäratavaid ebamaiseid koletisi. Loo peategelasteks on David Drayton ning tema poeg Billy. Koos paarikümne inimesega varjuvad nad pak...
Raha jõud ja jõuetus Raha on alati inimese elus suurt rolli mänginud. Honoré de Balzaci romaanis ,,Isa Goriot-s", mis kirjeldab 19. saj Pariisi elus, mängis raha samuti suurt rolli. Romaani peategelane Rastignac saab Pariisi kolides ja õppima asudes aru, kuidas on seotud raha, armastus ning seltskond. Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas. Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees. Rastingac arvas, et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu. Nimelt tuli ühel päeval tema jutule Vautrin, kes ütleb talle, et koolis rassides võib saada vaid 1200 frangise aastapalgaga provintsikohtunikuks ning abielluda 40-selt möldritütrega. Na...
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüüt...
Raha kas õnn või õnnetus Inimesed tahavad ikka raha. Raha on ju väga tore paber, mille eest saab endale soetada nii mõndagi: pastaka, kuue, auto, maja või midagi uhkemat. Kuid kas ainult rahast piisab, et olla ka õnnelik ? Eduard Vilde loomingust võib leida nii mõnegi tõese vastuse sellele küsimusele. E.Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" sündmustik toimub ühes väikses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Peategelaseks on Tõnu Prillup, vaene talumees, kes elab nigelas majakeses koos Mari ja kahe lapsega. Kremer tegi Prillupile väga ahvatleva pakkumise. Kremer tahtis n-ö vahetuskaupa teha: ta pakkus Tõnule rikkust ning meiereid, vastu nõudis ta Mari. Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega. Igaühel tekib kindlasti küsimus, kuidas ta oma...
LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on
Flaubert ,,Madame Bovary" Lugemiskontroll, kirjutatud 29. September 2008. Probleemistik. Hinnatud hindega 5 PÕHIPROBLEEMID 1. Emma (proua Bovary) õnn ja armastus Põhjus: pärast abiellumist ei meeldinud talle Charles enam nii nagu varem. Järjest tulid armukesed, kuid ka nendega läks ta lahku. Esimene läks tagasi Pariisi, teine tüdines naisest lihtsalt ära. Naine otsis õnne ja armastust, mida raamatutest lugenud oli, mujalt, kui oma mehe juurest. Ta ei rääkinud Charlesile, mida ta tegelikult tunneb. Leidis seda, mida otsis teiste juurest. Lahendus: õnn ja tõeline armastus jäid leidmata. Oma meest ta enam ju ei sallinud. Emma otsustas oma viletsusele ja kannatustele lõpu teha suitsiidi kaudu. See õnnestus kahjuks. Tagajärjed: Kuna lõpuks suri ka Charles, siis oli kõige suurem kannataja proua ja härra Bovary väike tütar Berthe, kes läks elama võõra vaese tädi juurde....
Helga Nõu "Kass sööb rohtu" Helga Nõu Elulugu Sündinud 22.septembril 1934 Tartus Isa oli metsainspektor ja ema käsitööõpetaja Ta on elanud Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus Põgenes Rootsi 1944. aasta septembris Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsim...
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille ...
Ma otsustasin minna raamatupoodi. Läksin. Märkasin seal üht huvitavat raamatut ,,Kuidas olla terve (rumalatele)?". Mõtlesin, et seda võiks ka teile näidata. Nagu näete on esimesel leheküljel ideaalne ning terve inimene. Kõik tahavad ju terved ning sportlikud olla. Aga mitte sellised tüsedad, haiged inimesed. Terve olemiseks on väga oluline jälgida seda mida sa sööd. Mõnikord on arusaam selline, et tuleb süüa üht, kaht tervislikku asja nii palju kui saab. Või siis teine arusaam: süüakse kõike mis meeldib. Tegelikult on õige süüa palju erinevaid toite ning normaalsetes kogustes. Tänapäeval reklaamitakse seda palju koolides ja mujalgi. Soovitatakse süüa erinevaid puu- ja juurvilju. Kõik need on väga kasulikud. Kuid see ei ole veel kõik. Nagu enne oli näha, et saavutada lihaselist vormi, tuleb ka palju liikuda. Mõni rumaluke võib öelda, et ta liigub küll palju bussiga ja autoga, aga tulemusi pole näha. Tegelikult on parem jalutada värsk...
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, va...
Holden Caulfieldi kujunemine Jerome David Salingeri romaani ,,Kuristik rukkis" peategelaseks on 16-aastane poiss Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde. Nad vestlesid poisi hinnetest ning lõpuks luges õpetaja Holdeni ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette. Holden tundis end ebamugavalt ning läks esimesel võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega...
Loodus Juhan Liivi luules Ehkki Liivi elu ei olnud kerge, üksindus ja skisofreenia mõjusid talle laastavalt, suutis ta leida endale muu ''kaaslase'' peale inimeste, kellega ta oli väga lähedases suhtes looduse. Kuna Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses, siis kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") Tänu sellele tihe...
Antoine de SaintExupéry sündis 29. juunil 1900, Lyonis, Prantsusmaal. Ta suri 31. juuli 1944. Antoine oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Tähtsamad neist: "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944). Tema teiste raamatute hulka kuuluvad mõtiskluste kogu "Liivade tarkus" (avaldatud postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest. SaintExupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. SaintExupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 SaintEx...
Vladimir Nabokov (23. aprill 1899 Peterburi 2. juuli 1977 Montreux) oli vene päritolu USA kirjanik. Tema tuntuim romaan "Lolita" (1955), mis räägib minategelase pedofiilsest suhtest oma 12-aastase kasutütrega, oli ilmudes paljude jaoks sokeeriv. Kirjanik sündis 1899. aastal Peterburis rikkas aadliperekonnas, kes revolutsiooni ajal emigreerus Berliini, kus Vladimir elas järgmised 15 aastat ning pälvis vene kogukonnas noore andeka kirjamehe tunnustuse. 1937 lahkus Nabokov perega Pariisi ning 1940 Ameerikasse. USAs pidas ta lisaks kirjanikutööle loenguid ülikoolides. 1959 kolis ta Sveitsi, kus ta 1977. aastal suri. Vladimir Nabakovi romaan on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi l...
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaigl...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda. · Hermine Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi. · Pablo Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale. Väga lõbus ja ei võta elu liigtõsiselt. Harryle tu...
"Mida suurem on vabadus,seda suurem on vastutus"(Juhan Peegel) Minu varases lapsepõlves sõitis kord buss number 26 koju. See oli siis, kui meid sõidutasid veel kollased Ikarused. Teatavasti oli sellises bussis keskmise ukse juures kolm istet koos - üks eraldi, ja kaks koos. Kahesel istmel istus umbes kuueaastane poiss oma emaga. Üksikul pingil aga vanatädi tordi ja lilledega. Poiss muudkui kiigutas aga oma jalgu - ikka kops-kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil on vabakasvatus." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu...
Haridus kas kohustus või võimalus ,,Kes avab kooliukse, suleb vangla oma" (V.Hugo). Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni. Esimese koolimineku kogemus tekib tõenäoliselt kuue- või seitsme aastaselt ning see tähendab ka mingil määral iseseisva elu alustamist. Esimese hariduse omandamine paneb aluse täiskasvanu edasisele elule. Esimeste kooliaastatega tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Kui perekonnas pole hariduse omandamine au sees ja sellele suhtutakse pealiskaudselt ,siis mõjutab see ka last ...
Kes on edukas inimene? Edukusest unistab iga inimene. Olgu selleks kas kõrge ametikoht või hoopis kena perekond. Kuid mille järgi me saame määrata, kes on edukas ja kes mitte? Inimeste eesmärgid on ju erinevad nagu inimesedki. Järjest enam on maailmas suurenemas generatsioon, kelle ainuke eesmärk on teha edukat karjääri. Seda seetõttu, et edukas karjäär tähendab raha ning mõjukust. Edukat karjääri tehes saab lubada endale rohkemat kui enamik inimesi. Näiteks võib sõita kalli Mercedesega ning omada suurt maja. Samuti tekib rohkem võimalusi ning elu võib tunduda üldiselt palju rikkam. Kuid on ka vastandlik pool. On inimesi, keda sümpatiseerib pigem perekond, kui hea karjäär. Tähtsam on laste ning sugulaste olemasolu. Neile meeldib omada peret, kelle eest hoolitseda ning kellele toeks olla. Töö jääb sel puhul teisejärguliseks, kuna selle kõrvalt lihtsalt ei jätku piisavalt aega pere...
KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Tallinn 2010 SISUKORD TIITELLEHT ............................................................................................................. 1 SISUKORD ................................................................................................................. 2 SISU ......................................................................................................................... 3 - 4 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................... 5 -2- KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? Ameerika koomik ja tsiviilõiguste eest võitleja Dick Gregory väidab: ´´Poliitikute lubadused on tihti nagu abieluvanded. Kandidaat esitab need suhte alguses valijale, kuid unustab kiiresti.`` Kuid iga antud lubadus on võlg, mille tasumist me kõik veel ootame.
Millise ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust. Kuna ma enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida. Mu ema on alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma ei suitseta ongi see, et mu mõlemad vanemad suitsetavad. Minu üks tähtsaimaid väärtushinnanguid on ka veel minu halb suhtumine alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on jood...
Öö kummitusega Arvatakse, et vanalinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses kummitab, kuna ükski öövalvur ei ole sinna püsivalt valvama jäänud.Sellepärast on paar aastat juba maja öösiti valveta.Igal hommikul, kui raamatukoguhoidja tööle tuleb, on raamatukogu täielikult sassis.Kõik raamatud vedelevad maas ja toolid ja lauad on pikali lükatud.Kuid siiski oli üks inimene, kes ei uskunud, et seal kummitab.Ta nimi oli Silver.Ta arvas, et need on lihtsalt mingid huligaanid, kes lõbustavad ennast sellega, et ajavad raamatukogu sassi. Ühel päeval ütles Silveri naaber :``Kui sa ei usu, et seal kummitab, siis mine sinna üheks ööks valvama ja kui sa suudad seda, siis ostan sulle kasti arbuuse``.Kuna Silver armastas arbuuse ja ei uskunud, et seal kummitab, võttis ta pakkumise vastu.Ta pakkis asjad ära ja läks majaomanikuga rääkima, et too ta tööle võtaks.Majaomanik oli üllatunud, aga võttis ta tööle. Sel õh...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgus...
· Boccaccio astub välja naiste kaitseks keda peeti liiderlikeks ja nimetab ka mehi. KESKAEG · Keskaja nimetuse võtsid kasutusele Itaalia humanistid(inimlikkuse eest võitlejad) · Keskaeg jääb antiigi ja renessansi vahele. · Leiutised on prillid, kompass, kabjarauad, tuuleveskid jne · Hakati paigaldama tornikellasid. · Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte. · Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks. · Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed:
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Me kõik teame, et paljudes kohtades maailmas on võimul ja ka oli võimul palju erinevaid valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma i...
annaabi.ee 
