Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Faust tänapäevas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtusKuhu oleme me sattunud?
  • Kuhu sa oled mu toonud?
  • Mida Härra mul palus teha?
  • Kes soovis seigelda läbi aja kohta kust leida oma elu üllaim hetk?
  • Mida sa vanapagan selle all mõtled?
  • Mida sa täpselt silmas pead?
  • Midagi enneolematut?
  • Mis moodi Kuidas on see võimalik et vanapagan lennata oskab?
  • Mis must maagia see küll on?
Faust tänapäevas
[ Vanas ajas]
Faust: (vihaselt) Saatan! Vii mind minema siit paigast! Siit õudsest ja lihtlabasest kohast! Vii mind kuhugile kus mulle meeldiks. Kuhugile kus ei oleks nii palju kohustusi ja piina. Soovin minna kohta kus mind tabaks elu parim hetk. Vii mind kasvõi läbi aja!
Mefistofeles : Kui austusväärt härra seda tõesti soovib. Teie soov on minule käsuks.
[ Faust ja Mefistofeles rändavad aastasse 2010. Mefistofeles on teinud Faustist aastakümneid noorema mehe.]
Faust: (üllatunult) Mis juhtus?..Kuhu oleme me sattunud?..Kuhu sa oled mu toonud !?
Mefistofeles: Kas see pole mitte see mida Härra mul palus teha? Kas polnud mitte just teie, kes soovis seigelda läbi aja kohta, kust leida oma elu üllaim hetk?
Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled.
Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust. Heidaksite ehk pilgu ka oma peegelpildile. Loodan, et isand on rahul.
Faust: Mida?(kohkudes) Sul on õigus! Oma peegelpildis näen ma hoopis midagi harjumatut. Kas see olen tõesti mina? Mul pole meeles millal ma kunagi niisugune välja nägin. Endale tundub nagu oleksingi sündinud täiskasvanuna. Ei mäleta ma oma noorusest midagi.
Mefistofeles: Äkki mu kallis härra kasutab võimalust?
Faust: Mida sa vanapagan selle all mõtled? Mida sa täpselt silmas pead?
Mefistofeles: Olete te ju noor.
Faust: Olen sellest aru saanud. Pead sa mind juhmiks?
Mefistofeles: Ei ,mitte seda. Just vastupidi mu isand. Pole ju mitte keegi saanud sellist võimalust nagu teie. Kõik küll unistavad sellest, aga täide see ei lähe. Kas härral pole olnud unistusi sellest, et ta saaks uuesti noor olla ja teha midagi enneolematut?
Faust: Kui aus olla, siis võin vastata jaatavalt. On olnud noorena minu elu unistus lennata . Ma tean, et see kõlab nagu oleks ma idioot . Ma tean, et inimesed pole loodud lendamiseks. Ainult lindudel on see privileeg . Kas sa kujutaksid ette kui võimas oleks kõndimise asemel tõusta lendu ja tunda end sama vabalt nagu tunneb end lind?
Mefistofeles: Kui aus olla lugupeetud härra, siis kujutan küll.
Faust: Mis moodi? Kuidas on see võimalik, et vanapagan lennata oskab? Ära tule mulle kärbseid pähe ajama va koletis !
Mefistofeles: Rahunege! Ei aja ma hetkel kellelegi kärbseid pähe. Mulle endale pole muidugi antud võimet lennata, kuid selles ajas kus me hetkel viibime on inimesed saanud hakkama millegi enneolematuga. Nimelt on leiutatud selline masin millel on tiivad nagu linnul ja mis suudab lennata kõrgemalt kui ükski lind seda teha suudab. Sinna sisse mahub sadu inimesi kellel on vaja rännata suuri vahemaid. See imemasin toimetab nad linnuteel ülikiiresti oma sihtkohta .
Faust: Enneolematu ! Ma ei suuda uskuda ühtegi sõna mida sa va kurinahk suust välja ajad! Ma tahan sellist masinat oma silmaga näha. Ainult siis suudan ma uskuda. Toimeta mind ühele sellisele imemasinale ja täida mu unistus milleks on linnutiivul lennata üle maa.
Mefistofeles: Täidan oma isanda käske suurima heameelega.
[Faust ja Mefistofeles ilmuvad Tallinna lennuväljale kus Mefistofeles tutvustab Faustile lennukit.]
Faust: (kahtlustavalt mõeldes) Ma ei suuda uskuda, et üks selline rauahunnik suudab lennata lindudega! (Mefistofelesele) Tiivad on tal küll olemas nagu linnul, aga see on puhas hullus! Oled mind ninapidi vedanud?
Mefistofeles: Üldsegi mitte. Kui te mind ei usu, siis tarvitseb teil kõigest end ringi pöörata.
[Tallinna lennuväljale maandub Estonian Airi reisilennuk . Faust seisab tardunult suu lahti.]
Faust: Uskumatu! See on tõesti võimalik! Mis must maagia see küll on?
Mefistofeles: Äki sooviksite minna pardale? See sama lennuk stardib uuesti veidikese aja pärast. Meil pole aega raisata.
Faust: (Värisedes) Jah! Muidugi! Kohe lähemegi? Ma olen valmis. Ärme, siis aega raiska . Asume teele!
[Mefistofeles läheb koos Faustiga lennukile. Mefistofeles on saanud Faustile suurepärase koha akna äärde. Natukese aja pärast hakkab lennuk hoogu võtma. Faust on hirmust kange . Kui Lennuk on õhku tõusnud palub Mefistofeles Faustil aknast välja vaadata. Fausti silme alt lendab mööda lõunast naasenud linnuparv.]
Faust: Oh ilus hetk, oh...
[Järsku kostub reisijate karjeid. Üks hullunud kaasreisija on haaranud püstoli ja ähvardab üht kaunist neidu ära tappa kui keegi koheselt lennukit ei maanda. Faust ja Mefistofeles ruttavad sündmuspaigale. Faust on kaval ja hiilib sõgeda selja taha.]
Faust: (Enda ette sosistades) Ma ei saa lasta sellel imeilusal lapsel surra.
Mefistofeles: ( Hullu tähelepanu endale pöörates) Vabandage . Mida te oma arust teha kavatsete? Oleks ehk targem oma relv langetada? (Faustile) Nüüd! Mida te ootate !? Haarake mõõk!
Faust: Sähh sulle!
[Faust torkas kurjategija oma mõõgaga läbi.]
Faust: (Mõttes endamisi) Jällegi olen sellest maailmast eemaldanud ühe pahategija tehes maailmast natukenegi parema paiga.
Mefistofeles: Aga kiiresti nüüd mu käskija! Ei tasu siia ootama jääda.
Faust: Kas ei võiks hetkekski kauemaks jääda? Lennates tunnen end kui maailmavalitsejat. Teeksin kõik, et saaksin viibida liueldes läbi õhu veel mõned minutid . Oh ilus hetk, oh viibi veel!
Faust tänapäevas #1 Faust tänapäevas #2 Faust tänapäevas #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Frederick Rjabinin Õppematerjali autor
Dialoog

Sarnased õppematerjalid

Goethe raamatu
14
doc

Goethe raamatu

Kõik on loodud õigesti. 1. Maailm on kentsakas 2. Maailm on loodud valesti. 3. Inimesest saab kurjus võitu Kihlvedu Fausti hinge üle. Esimene osa ÖÖ 1. Millisena kohtame Fausti? Millega ta tegeleb? Faust on kõike õppinud: filosoofiat, arstiteadust, õigusteadust ja teoloogiat. Ta tunneb, et see ei ole teda kuhugi edasi viinud. Ta on rahutu, üritab leida kedagi enda sarnast, otsib kaaslast. ,,Mis, vaene tobu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest." ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." 2. Kes on Wagner? Wagner on Fausti endine õpilane, tema tegi aktiivselt teadust. 3. Mille poolest Wagner ja Faust vastandusid?

Kirjandus
Goethe-Faust
4
docx

Goethe “Faust”

kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.

Kirjandus
Goethe  Fausti-analüüs
7
docx

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea

Kirjandus
Näidend-Fausti-põhjalik analüüs
10
docx

Näidend "Fausti" põhjalik analüüs

J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a

Kirjandus
Kohustusliku kirjanduse kokkuvõtted
8
doc

Kohustusliku kirjanduse kokkuvõtted

et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. 2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Konspekt - 10 klass
32
doc

Konspekt - 10 klass

Kas Marg. laps suri ise, M. uputas ta voogude vahele, jättis hooletusse? 2.Kas Valentini ja F. kahevôitlus oli ôhtul, öösel vôi hommikul? 3.Kes nôiaköögis valvavad nôiarohtude katelt, kas koletised, ahvipärdikud vôi sarvikud? 4.Margaretal oli väike ôde, mis tast sai/ suri haiguse kätte 5. Mis sai M. isast? Surm viis ta enne lapse sündi. 6. Mis sai Valentinist? /kahevôitluses Faustiga suri 7. lk. 102, kelle sônad 8.Heinrich? Oli see Faust Wagner vôi Marta mees? 9.Kas Margareta minestab Marta juures, kirikus vôi vanglas? 10. 19 Peateos on tragöödia "Faust" autor ise nimetab seda oma elutööks, sest kirjutas seda kogu elu, 60 aastat. ainestik: keskaja legend ajaloolisest tegelasest Faustist, teadlasest, kes sôlmis lepingu Kuradiga. Mefistofeles = Kurat= Eitusvaim meis enestes. Teos on filosoofiline. Kolm sissejuhatust:

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun