E.M.Remarque "Elusäde" (3)
Kadunud põlvkonna kirjanikud
Nele Roosi
Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass
2010
Erich Maria Remarque
1898-1970
teose pealkiri- "Elusäde"
ilmumisaeg- 1952. aasta
Teise maailmasõja lõpp
Saksamaa koonduslaager
Mellern
Nälg, haigused, peks,
piinamine ja mõnitamine
SS-laste poolt
Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu
peegeldus
E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan
käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit
Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange
Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm
Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma
jäämise tõttu
Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu
peegeldus
Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see
väljendus ka tema teostes
Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga
Igaüks sai teenitud karistuse teoses "Elusäde"
lasi vang 509 koonduslaagri julmeima
komandandi maha
Remarque'i elus oli tähtsal kohal armastus
vangid Bucher ja Ruth
Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu
peegeldus
Kirjanik on öelnud enda kohta "sõjakas patsifist"
remarquelik tegelane 509 oli samuti sõjakas:
astus vastu käsule ja ei andnud allkirja
"nuumamislaagrisse" minekuks, lasi end peksta,
kuid jäi endale kindlaks ja vang 509 ei sallinud
sõdu, sest just sõja ajal oli ta sattunud
koonduslaagrisse ja sõja lõppedes oleks ta
pääsenud vangi seisusest
Teos kui struktuurne tervik
Teose algus on avatud kirjeldab vangi 509
olemist vangilaagris ja laagri üldist eluolu.
Teose lõpp on samuti avatud koonduslaagrist
välja saanud vangid Bucher ja Ruth istusid
maha jäetud maja ukseavas ja sõid, teadmata
mis edasi saab.
Struktuuris väljendub vastandus
alguses ebanormaalsus (peksmised jne)
lõpus vabadus
Teos kui struktuurne tervik
Sissejuhatus: Vang 509 oli laagriplatsil kui
linna pommirünnakud tabama hakkasid,
vang Lohmann hakkas surema ja soovis
oma kuldhamba kaaslastele jätta, et
nemad saaksid selle vastu toitu.
Neubauer sõitis koju, et näha, kas tema
naine ja tütar on pommitamises ellu
jäänud
Teos kui struktuurne tervik
Haripunkt: vang 509 valiti välja
"nuumamislaagrisse" minekuks, kuid ta
keeldus allkirja andmast, sai selle eest
karistada, teda piinati, ei antud süüa ega
juua, kuid ta jäi kõigist raskustest hoolimata
ellu.
Pööre: 509 vahetas oma riided surnud
vangiga ära ja lasi end surnuks kuulutada.
Teos kui struktuurne tervik
Lõpplahendus: saabuvad Saksamaa liitlased
ja ka koonduslaagri vangid saavad vabaks.
Inimesed, kes otsustavad laagrisse edasi
jääda, saavad piisavalt süüa ja juua. Vabaks
saanud lähevad laia maailma kodu ja lähedasi
otsima.
Puänt: toimus komandant Weberi eliittrupi
lahkumispidu ja selle jõugu sõdurid läksid
vange piinama. Vangide tulistamise ajal lasi
509 Weberi maha.
Teos kui struktuurne tervik
Teose probleemistik:
Surma ootus tahtejõud ellu jääda kuni
vabanetakse
Ebainimlikud piinad inimlikuks jäämine
Kirjanik vastatandab parteilisust
südamlikkusele,avameelsusele ja peab neid
vaenulikeks.
Teos kui struktuurne tervik
Põhiidee Inimese tõeline vaenlane ei
ole mitte teine inimene, vaid surm. Piisava
tahtejõuga ja elujanulised inimesed
kannatavad ka kõige ebainimlikumad
piinad ära. Tuleb võidelda surma vastu ja
inimlikkuse eest.
Teose tegelased
Peategelane:
· Vangid: Westhof, Bucher,
· 509
Lebenthal, Ahasveerus,
Kõrvaltegelased: Wolf, Berger, Goldstein,
· Juhtkomandant: Neubauer Scheller, Buchsbaum,
· Komandandid: Breuer, Werner, Münzer, Remmen, Karel,
Müller, Ludwig, Steinbrenner, Lübbe, Ruth jne.
Lewinsky, Goldstein, Sommer, · Neubauer'i naine: Selma
Bolte, Bieder - komandandid
· Neubauer'i tütar: Freya
· Grupijuhid: Dietz,Kammler
· Neubauer'i autojuht: Alfred
· Doktor: Wiese · saatemeeskonna liige:
Robert
Tegelase analüüs
Vang 509 oli muutuv tegelane.
Vang 509 oli keeruline tegelane.
Ta tundis südames igatsust armastuse vastu, kuid ei
lootnud, et ta kedagi veel kohtab ega ka laagrist välja
saab.
Ühel hetkel tundis 509, et peab teisi aitama, kuid kui
ta oma elu sellega kaalule oleks pannud, otsustas ta
mitte aidata ja lihtsalt pealt vaadata.
Tegelase analüüs
Suhe iseendaga: Suhe teiste ja ümbritseva maailmaga:
Hoiatas ja õpetas kaaslasi
Analüüsis oma tegevusi
Aitas kaaslasi hädas
Vahel käitus hulljulgelt Tuli kõiges vastu kui abi paluti
Pani oma põhimõtted Sai kõigi vangidega hästi läbi
proovile Ei kartnud riskida kui asi puudutas ellu
jäämist ja toitu
Hoidis paljut endas
Ei reetnud sõpru
Ei tahtnud alla anda Ootas ja tundis, et liitlased tulevad ja nad
Tegevustes andis endast kõik pääsevad
maksimumi
Ei lasknud teistel teha
tegusid, mille käigus ka teda
oleks karistatud
Tegelase analüüs
Põhikonflikt: Komandant Weberi ja vang 509 vahel
1. Probleem allkirjastamisega loomakliinikusse
katsealusteks mineku kohta ("nuumamislaager")
2. 509 sai vastuhaku eest karistada
3. Rivistumisel meenus Weberile taas 509 nägu
4. Transpordi meeskonda minemata jätmine
5. Komandant Weberi tulistamine ja tapmine
Tegelase analüüs
Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti
gradatsioon(tugevnemine):
Komandandid vangid
Komandandid -
Vangid -
Konflikti gradatsioon toimus Bucheri ja 509
vastuhaku ja nõustuva allkirja mitte andmise järel.
Nad said karistada ja nad peksti julmalt läbi. Hiljem
olid nad valvuritel meeles ja nad kannatasid veelgi.
Sündmustiku analüüs
Sündmused toimusid Teise maailmasõja
viimastel kuudel Saksamaal Mellerni
koonduslaagris.
· Töölaagri barakkide mulje
· Vangide barakkide mulje
· Loendusväljaku mulje
· Komandandid
· Valvurid
Sündmustiku analüüs
13.veebruaril toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA
ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni
400 tuhat tsiviilelanikku
Vangid koonduslaagris nägid lennukeid linna pommitamas
23. märtsil ületasid USA ja Suurbritannia väed Teises
maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale.
Vangid lugesid kaubeldud lehest, et ületati Reini jõgi ja
väljapääs on lähedal.
Teosele iseloomulikku
Teose stiil (kujundid, keelekasutus):
Neutraalne
Korrektne
Palju kirjeldusi
Palju mõtteteri
Palju metafoore
Palju dialooge
Minategelane puudus
Teosele iseloomulikku
· Nälg ajus oli hullem see tekitas hallutsinatsioone ega lakanud kunagi.
Nälg ajus õgis iseennast isegi unes.
Inimesed olid nii näljutatud, et neil oli lisaks enda liigutamisele ka raske
mõelda ja end tegutsema sundida.
· Eile oli ammu.
Inimesed olid piinamist ja nälga tundnud nii kaua, et neil oli igasugune
ajataju kadunud. Kui inimesel on kõht tühi, siis tundub aeg minevat
väga aeglaselt ja kui oodata vangist väljapääsu muutuvad sekundid
minutiteks jne.
· Teid, poliitilised koerad, ajavad nad kõik veel läbi korstna.
Vang 509 oli poliitvang ja ka tema lõpp pidi kätte jõudma
krematooriumis, kus vangid põletati.
Teosele iseloomulikku
· Suitsufontäänid kasvasid nüüd nagu seened majade vahelt
välja.
Suits, mis purustuste ja põlengute käigus esile oli kerkinud
paistis ka laagrielanikele.
· See, et vaimu ei saa murda, on odav romaanifraas.
Vang 509 seletas Bucherile, et ta on tundnud inimesi, kes on
vaid ulguvad loomad-igat vastupanu saab murda, selleks on
tarvis ainult piisavalt aega ja võimalusi
· Tulepesad lõid üksteise järel lõkkele.
Linn põles ja üks hoone andis hakatust teisele nii kõik majad
järjest süttisidki.
Teose sõnum
· Inimese tõeline vaenlane ei ole mitte teine
inimene, vaid surm.
· Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse
eest.
Autori hoiak
Minu hoiak
Kasutatud allikad
http://www.slideshare.net/m_mmi/erich-maria-remarque
http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque
http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt
http://motteterad.wordpress.com/2009/12/27/erich-maria-remarque-
elusade/
http://et.wikipedia.org/wiki/1945#S.C3.BCndmused_maailmas
http://www.eki.ee/dict/qs/
sündmustiku analüüs
tegelased
sõnum
mõtteterad
Sarnased õppematerjalid
13
pptx
Elusäde
● Aitas kaaslasi hädas 1. Allkirjastamine nuumamislagrisse
● Tuli kõiges vastu kui abi paluti 2. 509 sai vastuhaku eest karistada
● Sai kõigi vangidega hästi läbi 3. Rivistumisel meenus Weberile taas
● Ei kartnud riskida kui teema 509 nägu
puudutas ellu jäämist või toitu 4. Komandant Weberi tulistamine ja
● Ei reetnud sõpru tapmine
Autorikeskne vaatenurk
● Remarque käsitleb paralleelselt žüseele natsismi tekkimise ja
populaarsuse kasvu olulisi elemente.
● Käsitleb teaduse ebahumaanseid mõõtmeid.
● Remarque viib lugejat targalt ja diskreetselt läbi raamatu sünge
sündmustiku
● Remarque ei soovi lugejale selgeks teha vangide piinasid, vaid näitab,
kuidas tavainimesest võib saada mõrtsukas.
● Teose peamine idee on inimese hinges peituv säde.
● Esimene Remarque’i teos, mida autor ei kirjutanud omast kogemusest
42
pdf
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“
ÕPETAJAKONSPEKT
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929).
Kätlin Kask
Modernismist üldiselt
Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda
kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda
ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese
maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
290
pdf
Holokaust
HOLOKAUST
Õ P P E MAT E R J A L
2007
Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile
Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force
Holokaust
Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid
Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek
Riigor, Elle Seiman
Koostanud Mare Oja
Toimetanud Toomas Hiio
Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja
Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp
Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur
Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich
Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur
Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor
Venekee
Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
54
docx
Kirjanduse eksamipiletid
Kirjanduse eksamipiletid
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja
liigid.
1. PROOSA EHK EEPIKA
1) Muinasjutud
,,Inetu pardipoeg" Andersen
2) Müüdid
Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik"
3) Muistendid ehk tekkelood
F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd"
4) Mõistatus
Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga?
4) Kõnekäänud
Vesi ahjus
5) Vanasõna
Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
6) Naljandid
Leida Tigane ,, Peremees ja sulne"
7) Pop-floor
Blondiininaljad
8) Linnalegendid
Valge daam
9) Anekdoodid
10) Aforismid
Õppida,õppida,õppida Lenin
Romaan
Pentaloogia (5.osa)
A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus"
Tetraloogia (4.osa)
Aadu Hint ,,Tuuline rand"
Triloogia (3.osa)
,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde
Diloogia (2.osa)
,,Anna Karenin
33
odt
11. klassi kirjanduse eksam
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus
2. Vabalt valitud teose analüüs.
3. Rühmitused
Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas,
Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik
Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam
kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem
eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."
Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon,
jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid,
C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast
ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud
lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt
mitmel pool. Samanimeline kirjastus
99
doc
11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted
H. Tammsaare "Tõde
liblik" ja õigus"
11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja
näe vaeva, siis tuleb ka armastus."
12.Valm- Jakob Tamm
"Siga tamme all"
1
Kirjanduse funktsioonid
· Annab võimaluse lugeda
· Annab võimaluse ennast väljendada
· Suhtlusfunktsioon
· Silmaring avardub
· Annab emotsioone
· Infoallikas
Seotus teiste kunstiliikidega
· Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis".
Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud"
· Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm,
Bulgakuv "Meister ja Margarita"
· Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid",
Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll
· Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo
Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
55
doc
Kirjanduse eksam
(+)
10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+)
11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+)
12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+)
13. Tolstoi romaani analüüs.(+)
14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+)
15. Tsehov looming(+)
16. Tsehov elu looming(+)
17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+)
18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+)
19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+)
20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+)
21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+)
22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees"
23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+)
24. Kirjandus voolud ja suunad.(+)
25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+)
26. Dramaatika olemus.(+)
27. Lüürika olemus.(+)
28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses.
29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses.
30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+)
31. Tuglase loomingu ülevaade
53
doc
Kirjanduse eksami piletid
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega
Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse
poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane
kõnekeelele.
Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab
kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt
sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid.
Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud
keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes
käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse
lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada.
Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Meedia
Kommentaarid (3)
Kõik kommentaarid