"Toomas Nipernaadi" (1)

„Toomas Nipernaadi “

• Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid
  
• Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head
  
• Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud
  
• Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb
  
• Nipernaadi oli suurepärane valetaja.
  
• . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult
  
• kontrastsed tegelased
  
• teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead
  
• Toomas Nipernaadi oli töömees
  
• Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja , kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast.
  
• Oma naise vastu oli aus
  
• Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust.
  
• Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus.
  
• Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis
  
• Rääkis sellest, et kunagi ei tasu maha matta oma unistusi , lootusi. Ära seda unusta. Ela hästi! Kuid mis on see hästi, sellele jättis ta vastamata . Sellele peab igaüks ise vastuse leidma.
  
• tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade
  
• sümbolid
  
• Tema lahutamatu kaaslane oli kannel , mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis
  
• Ta oli võtnud endale ülesandeks inimeste “unest äratamise” ning nende elude huvitavaks muutmise. Nipernaadi tõi inimesed välja hallist argipäevast, pani nad unistama , igatsema, armastama , andis neile jõudu ja lootust
  
• Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast.
  
• Ta kasutas suve energia kogumiseks, sest talvel saabus tema jaoks vananemine .
  
• Toomas oli elunautija, kes vaimustus loodusest ja inimestest. Ta oskas näha ilu looduses
  
• sageli oli ta kurb ja murelik, kuid miks, seda teadis ta vaid ise
  
• Toomas ei oskagi vist tõtt rääkida või pole tõel tema jaoks lihtsalt mingit tähtust. Ta kõnnib üle inimeste, jättes neile vaid tühipaljad lootused,