Sai hea hariduse. Ametilt arst. 1838 loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. Sakslastele õeptas, et eesti keel on ka keel, mida saab kunstiliselt kasutada ja et eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. "Maailma loomine", "Keelte keetmine" F. R. Kreutzwald (1803 1882) Kati konspektist, kohandatud Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks. Töötas Peterburis koduõpetajana. Õppis TÜ-s arstiteadust. Seal kohtus ta Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid
poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand
Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu. Süvenetakse hingeliigutustesse, põgenetakse olevikust mälestustesse ja minevikku.
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muis
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, e
- Astus rühmast välja, hakkas art-decoga tegelema - Iseloomulik vabameelne ja terav stiil - ,,Laud" kubistlik teos M. Laarman - ,,Oleviste ja Niguliste" kuulus maal - Sulaajal kujundanud F. Tuglase teoseid (8 köidet) A. Akberg - ,,Daam lapsega"- radikaalne kubism, objektid hakkasid kaduma - Maalib Tallinna südalinna maju (kubism) Akberg ja Laarman ei oska hästi joonistada. Geomeetriline kunst - L. Lapin (kunstiteoreetik, geomeetriline kunst, graafika) - R. Meel 13. Eesti kunsti tulnud kunstnikud 1930ndail aastail. Tartus Aleksander Vardi (1901- 1983) - Pallase II lennust, käinud Pariisis - Katsetab 20ndatel eri stiile - 1934- 1950 Pallases maaliõppejõud - Erku ja heledaid värve (erand naisakt- kuldkollane). ,,Akt looduses". - Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust - Hilisem laad eredates värvides- impressionism
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“
Kõik kommentaarid