Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Giovanni Boccaccio '' Dekameron ''
  • Boccaccio on novellizanri looja.
  • Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest.
  • Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu.
  • Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik .
  • Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni.
  • Novell on eepikažanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt.
  • Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu.
  • Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.''
  • See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam.
  • Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes , see teeb kokku 100 novelli.
  • Boccaccio kirjutas intiimseid lugusi , lugejad olid šokeeritud.
  • Boccaccio astub välja naiste kaitseks keda peeti liiderlikeks ja nimetab ka mehi.

KESKAEG
  • Keskaja nimetuse võtsid kasutusele Itaalia humanistid(inimlikkuse eest võitlejad)
  • Keskaeg jääb antiigi ja renessansi vahele.
  • Leiutised on prillid , kompass, kabjarauad, tuuleveskid jne
  • Hakati paigaldama tornikellasid.
  • Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all.
  • Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid .
  • Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte.
  • Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks.
  • Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus.
  • Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses.

Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed:
  • Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda''
  • Prantsusmaa eepos : '' Rolandi laul'' 11.saj
  • Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist ''
  • Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj
  • ''Lugu Igori sõjaretk''

  • Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks
  • On seotud couriga( õukonnaga)
  • Trubaduurid – rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule.

Luuležanrid
  • alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt)
  • tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel)
  • pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles)
  • serena ( armastuslaul daami akna all)
  • kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus )
  • Rüütliromaan (mille teemaks on armastus)
  • sirventeees (sõttaminekulaul)
  • romanss ( kaebelaul , mida esitas noor neiu , kelle noormees oli läinud sõtta või merele )
    • Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73
    • Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune
    • Rüütlikangelased ei võidelnud mitte rahva või riigi hüvanguks, vaid oma isikliku au ja kuulsuse nimel.
    Linnaluule . Linnaromaan
    • Rüütlikirjandus jäi tavakodanikule arusaamatuks ja võõraks, oli ka temale tarvis oma kirjandust.
    • Selle tühimiku täitis linnaluule ja linnaromaan, mis kõneles lihtsate kaupmeeste ja käsitööliste elust.
    • Nendes teostes oli tunnete asemel kaine mõistus ja argielu, väga palju kasutati allegooriat.
    • Rebaseromaan oli liik, peategelaseks oli reinuvader rebane ja muud loomad.
    • Loomad väljendavad inimliku maailma pahesid ja kritiseerivad neid.
    • Roosiromaan, samuti liik, räägib mehe ja naise vahelisest armastusest ja suhetest.
    • Abielus on nii mees kui naine võrdsed.

    Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum.
    Lk 33 – 39, lk 43 – 62.
    KESKAJA TEATER
    • Keskaja teater on alguse saanud kirikust .
    • Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused , liturgia – kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka rahva poole ja tekkis dialoog inimeste ja vaimuliku vahel, dialoogidest arenes välja draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode.
    • Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele.
    • Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida julmem, seda kaugemal kirikust)
    • liturgiline draamakirikus toimunud piiblistseenide esitamine.
    • Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas.
    • Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu)
    • Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad )
    • Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest.
    • Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend.

    Moralitee – 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal
    Keskaja komöödiažanrid:
  • sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda)
  • farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng)
    Tunnused
    • Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud.
    • Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast.
    • Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile)
    • Näidendid kirjutati enamasti üheks etenduseks.
    • Etendused seostati enamasti mõne tähtpäevaga.
    • Kõigist kunstiliikudest oli teater rahvale kõige lähemal!

    DANTE ALIGHIERI
    13.- 14.sajand Itaalias lk 56-74
    • Riigikeskuseks oli kujunenud Firenze . (asus kaubateede sõlmpunktis, ühes sellega voolasid linna tohutud rikkused)
    • Firenzest sai alguse uus stiil luules, mida nimetatigi ''uus mahe stiil''
    • Seda stiili kasutati rohkete kujunditega armastusluule kirjutamisel .
    • Firenzest on pärit keskaja kõige kuulsam luuletaja Dante.
    • Dante ennustas ette uue ajastu saabumist, keskaja lõppu, mis teeb temast erakordse inimese.
    • Loe õpikust elulugu!
    • Dante peateos on '' Jumalik komöödia.''
    • Keskajal oli komöödial hoopis teine tähendus, tähendas näidendit millel on kurb algus, aga õnnelik lõpp.
    • Teos kujutab ühe patuse inimese teekonda läbi põrgu, et jõuda lõpuks paradiisi .
    • Põrgus ekslev hing on Dante ise, teda juhatab sel teekonnal Vergilius, antiikaja pooet( tarkuse sümbol)
    • Oluline arv on 3 !
    • Teosel on 3 osa, igas osas on 33 laulu, kokku 99 on samuti tähenduslik + 1 osa veel, mis on kokku 100, mis sümboliseerib ülimat täiuslikkust.
    • Teose 3 osa: ''Põrgu'', '' Puhastustuli '' ehk '' Purgatoorium '' ja ''Paradiis''

    Dante 7 surmapattu:
  • uhkus
  • ihnus
  • kadedus
  • prassimine
  • liiderlikkus
  • viha
  • laiskus
    Renesanss
    Kõige olulisem mõte – Ühiskonnas on kõige olulisem inimene ja inimmõistus.
    Dante – Jumalik komöödia
    Patrarca 8.aprill 1341. aasta, renessansi algusajaks. ''Laulude raamat''
    Boccacio ''Dekameron'' novelližanri looja
    Shakespeare '' Hamlet ''
    Filosoofid
    Rotterdami Erasmus '' Narruse kiituseks''
    Inimlike pahede kriitika
    Narrus on elu lahutamatu koostisosa ja me peame sellega koos elama. Kui me narruse maha salgame, siis me loobume mõnest lihtsast inimlikust rõõmust.
    Klassitsistlik komöödia Moliere
    Prantsuse näitekirjanik, kes oma perekonna häbist päästmiseks, võttis endale kirjaniku nime Moliere.
    Ladina keele oskus, õigusteaduse alased teadmised, hispaania kirjandus, teater ja tants, ajalugu ja filosoofia. Ise on ta ütelnud, et kõige rohkem on teatri kohta õppinud tänavatelt. (veiderdajad, mustkunstnikud)
    Tegutses 13 aastat Prantsusmaal provintsides ja kui repertuaar otsa lõppes hakkas kirjutama näidendeid millega saavutas kuulsuse.
    Tortueffe, Misantroop , Don Juan .
    Eesmärgid: Kasvatada lugejat ja muuta lugejat paremaks läbi meelelahutuse . Kritiseerida oma ajastu pahesid.
    Silmakirjalikkus ja kahepalgelisus on 17. saj kõige suuremad pahed Moliere arvates.
    OLLA VÕI NÄIDA?
    Inglise teater
    Inglise publik oli nõudlik, tema tahtis laval näha keeruka sisu ja huvitavaid etendusi. Olid tekkinud teatrimajad ja hooned, mis võimaldasid etendusi mängida ka halva ilmaga ja talvel. Etenduses oli õpetlik ühendatud mängulisusega. Väga palju esitati tragikomöödiaid, see on kerge sisuline etendus, milles tegelased on lihtsad inimesed, kelle abil väljendatakse igavikulisi probleeme. Inglaste kodusõda pani inimesed teatri unustama ning rikkus teatris käimise traditsiooni.
    Hispaania teater
    Lope de Vega – Hispaania rahvusliku teatri rajaja.
    Etendusi ei peaks mängima rangete reeglite järgi. Mõõga- ja mantli komöödiad.
  • Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Preedik Sallaste Õppematerjali autor
    konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss
    23
    odt

    Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

    Kirjanduse arvestus Pilet 1 ­ Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatik

    Kirjandus
    Maailmakirjandus II
    12
    docx

    Maailmakirjandus II

    Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagades

    Maailmakirjandus ii
    Maailmakirjandus II eksamikonspekt
    24
    doc

    Maailmakirjandus II eksamikonspekt

    Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus

    Kategoriseerimata
    Kirjandus ja teater
    6
    doc

    Kirjandus ja teater

    Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti

    Ajalugu
    Keskaja ja renessansi kirjandus
    2
    doc

    Keskaja ja renessansi kirjandus

    Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende

    Kirjandus
    Keskaegne ja renessansskirjandus
    7
    doc

    Keskaegne ja renessansskirjandus

    1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus Kult

    Kirjandus
    Keskaja kirjandus
    15
    doc

    Keskaja kirjandus

    §2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4)

    Kirjandus
    Renessanss-humanism
    5
    rtf

    Renessanss, humanism

    RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.­16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus ­ isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal ­ antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun