Mida kõike saab elus teha ilma rahata? (4)

Mida kõike saab elus teha ilma rahata?
Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad , raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida , näha maailma, soetada omale seda, mida vajad. Ometigi tekib küsimus, kas raha eest ostetav ongi kõik, mida inimene vajab või teisiti öelduna - kas ilma rahata oleks ka võimalik elus midagi saavutada?
Haridus on üks võimalus, mida saab saavutada kulutusi tegemata eeldusel , et inimene on püüdlik ja kohusetundlik. Kellel eesmärk silmapiiril, on suuteline ka mägesid liigutama. Rahaga saab küll endale ülikooli koha soetada ja võib olla isegi mõnda õpetaja ära osta, kuid sellega suurt kasu endale ei too. Sama mõtet on hästi väljendanud saksa kirjanik Erich Maria Remarque öeldes: „Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud“. Seega, et saada endale korralik haridus , ei pea olema priske rahakotiga ärimees, piisab vaid tahtest pürgida edasi soovitud suunas.
Raha matab maha inimese vabaduse ning tekitab sõltuvuse omada seda veel ja veel. Tal ei ole aega investeerida oma aega sõpradele ja suhetesse, kuid inimene, kes ei ole kontrollitud raha pigistavast haardest, on vaba kui lind. Tal jätkub rohkem aega oma kaaslastele ning saab ise teha seda, mida süda himustab: käia matkamas, jalutada, lugeda ja nii edasi. Otse loomulikult on võimalik ka rahaga matkata või reisida, kuid fakt on see, et rahatus ei piira inimest tõeliselt teha neid samu asju ning koguda samu väärtuslike kogemusi.
Paljud teadlased on öelnud, et sportimine arendab inimeses osavust ja vastupidavuse võimet. Õigesti ja korralikus mahus füüsiliste harjutuste tegemine tugevdab nii tervist kui ka kujundab keha, andes ühtlasi inimesele hea enesetunde. Kõik, mis selle sooritamiseks vajalik, on vaid paar jalatseid ja mugavad riided. Ülejäänu sõltub juba inimese enda tahtejõust ja visadusest, kui väga ta omale seatud eesmärki saavutada soovib. Sportides saab inimene kontrollida ja muuta oma tervist. Sellega õpib ta end paremini tundma, milleks ta on suuteline või mis võimeid ta omab. Sarnaselt ütles ka vana kreeka filosoof Sokrates :“ Kui inimene jälgib oma tervist, on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik“.
Heategevus on meeli ergutav rõõm, mida saab inimene teha raha kasutamata ja samas ka midagi vastu ootamata. Inimene, kelle moraalsed väärtused on kõrged, paistab kõige paremini silma teiste seas kui ülla rüütlina ning kui juhtub ,et heategija ise peaks olema abivajaja , siis võib see ilmuda kusttahes, keda ta aidanud on. Nii nagu vanasõna ütleb, et kõige suurem rõõm on andjal. Aidates teisi saab saavutada hingepaitavat rahulolu, mis vangistab kõik argipäeva mured ja raskused. Sellistest asjadest tekivadki head suhted, mida raha eest ka kõige parema tahtmise juures osta ei saa.
Inimene, kes tahab või otsustab olla keegi, saab ise oma saatust määrata ning tegutseda selle nimel, või manduda hallis isikupäratus massis. Pole tähtis missugune materiaalne seisund on, alati on võimalus saada kellekski või aidata teisi nende viletsustes. Inimene ei vaja niivõrd raha, kui iseloomukindlust, tahtejõudu, julgust , sihikindlust, et saada selleks, kes ta iganes olla tahaks.
Joosep Lahi
12A