Muinasjutud (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Rahvamuinasjutt

reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid

Lastekirjandus

12

doc

Muinasjutt

.............................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11 2  Sissejuhatus Rahvajutt on jagatud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutud on tavaliselt ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust. Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest ­ kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest ­ on

Kirjandus

14

docx

Eesti lastekirjandus

Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8

Eesti kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)