Raha jõud ja jõuetus (H. de Balzac "Isa Goriot") (2)

Raha jõud ja jõuetus
Raha on alati inimese elus suurt rolli mänginud. Honoré de Balzaci romaanis „Isa Goriot -s“, mis kirjeldab 19. saj Pariisi elus, mängis raha samuti suurt rolli. Romaani peategelane Rastignac saab Pariisi kolides ja õppima asudes aru, kuidas on seotud raha, armastus ning seltskond . Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas.
Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees. Rastingac arvas , et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu. Nimelt tuli ühel päeval tema jutule Vautrin , kes ütleb talle, et koolis rassides võib saada vaid 1200 frangise aastapalgaga provintsikohtunikuks ning abielluda 40-selt möldritütrega. Nagu ta ütleb: „Ausus ei vii kuhugi . Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus . Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku. Kahte sammugi ei saa Pariisi teha, kohtamata põrgulikke trikke.“ Peale seda jutuajamist ning kuuldes ära Vautrini plaani abielluda Victorine'ga, et kaasavaraks saada Victorine isa varandus , jääb Rastingac mõtlema, kas ei peaks tegema nii nagu Vautrin soovitab ning selle teoga astuma vastuollu kõigega, mida ta on siiani arvanud ja mida õigeks ja mida valeks pidanud. Siiski sügaval südames teab ta, et ta nii ei tee, tunneb ta suurt kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas.
Kuid ometi võib raha tuua endaga nii suurt jõuetust ja koledust, mis on vastik nagu maailma lõpp. Isa Goriot, kes oli teeninud oma varanduse ausa tööga, olles nuudlikaupmees ning töötades päevad läbi, teenides kõik oma raha frank frangi haaval, oli nüüd oma elu lõpupäevil vaene. Tema õnnetus oli tema kõige suurem õnn – tema kaks tütart, keda ta armastas kõige rohkem. Kui tütred abiellusid, andis ta neile kogu oma vara kaasavaraks. Miski ei toonud talle suuremat rõõmu, kui näha oma tütreid õnnelikena. Ta lausub järgneva: „Aga tõesti, milleks vajaksin paremat? Ei saa teile seletada neid asju, ei oska öelda kahte sõnagi järgemööda, nagu kord ja kohus. Kõik on seal. Kogu mu elu on minu kahes tütres. Kui nemad end lõbustavad, kui nemad on õnnelikud, kenasti riidesm kui kalevit mina kannan ja millises paigas mina magan ? Minul ei ole iialgi külm, kui neil on soe; mina ei tunne kunagi igavust, kui nemad naeravad. Minul ei ole muid muresid kui vaid nende omad.“ Nendest sõnadest sai Rastingnac vastupidise reaktsiooni Vautrini jutule. Raha oli andnud Goriot tütreile abielu kõrgklassis, kuid nüüd ei tahtnud tütarde mehed kuuldagi Goriot'st ning ta tütred tahtsid temalt aina rohkem raha. See oli muutnud vana mehe jõuetuks.
Kõik see, mida Rastignac nägi, muutis teda päev-päevalt. Ta nägi, mida tegi raha inimestega Pariisis. Goriot tütred ei tulnud isegi tema surivoodile. See ei olnud aus, ega inimlik. Pärast seda, kui Goriot oli andnud oma tütardele kõik, mida ta oli suutnud anda, ei olnud neid kumbagi seal, et temaga hüvasti jätta. Siis näeb ka Goriot oma vigu ning lausub: „Ah, kui oleksin rikas, kui oleksin enesele jätnud oma varanduse, kui ei oleks andnud seda neile, lakuksid nad mu põski oma suudlustega! Ma elaksin härrasmajas, mul oleksid ilusad toad, teenrid, kaminas põleks mul tuli; ja nad ujuksid pisarais oma meeste ning lastega. Mul oleks olnud see käik. Kuid nüüd ei midagi. Raha annab kõik, isegi tütred.“ Nende paari lausega ütleb Goriot välja oma vea. Ta armastas neid liiga, et näha ette seda, et tütred hakkavad temas armastama raha. Ja kui pole raha, pole armastust.
Raha – kas jõud või jõuetus. Romaanis on ohtralt näiteid erinevatest inimestest, kes Pariisi tänavatel liikusid, mida nad mõtlesid, ja kuidas nad suhtusid rahasse. Oli inimesi, kellele andis raha jõu. Vautrin, kes sai raha abil teha endale rohkem raha ning võimu ja seeläbi olla võimsam. Oli isa Goriot, kes andis kõik oma raha ning lõpetas elu jõuetuna ning tütardeta. Raha ajab inimeste pead segi ning nad ei näe enam õiget ega valet, inimlikkust ega armastust. Nad näevad raha – võimu, seltskonda ning mis peamine – nad näevad ainult iseennast .