kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt
naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel
maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse
Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). 5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse,
eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj
Kõik kommentaarid