Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rüütlikirjandus 12.-13.sajand (konspekt) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND)
12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks;
2)omandada vaimuliku elukutse
Kolm etappi : kuni 7 eluaastani elas kodus
  • 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid.
  • 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv .
  • 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat.
    Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks).
    Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus).
    2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja.
    Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks.
    Trubaduuride luule
    Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus . Luulevormidest olid juhtivad:
  • Kantsoon – armastusteemaline luuletus
  • Sirventees – sõttaminekulaul
  • Tensoon – kahe poeedi vaidlus
  • Pastorell – rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus
  • Alba – hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes
  • Serena – õhtulaul daamile
  • Ballaad – tantsulaul (refrääniga)
  • Romanssneiu kaebelaul
    Rüütliromaan
    Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi “Aleksandri romaan”, mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest.
    Tristani ja Isolde lühikokkuvõte:
    Marc pidi Isoldega abielluma. Ema pani Isoldele kaasa võlujoogi, mis pidi igaveseks ühendama selle joojad. Isolde ja Tristan joovad seda ning armuvad. Isolde abiellub Marciga (abielu Marciga on Isoldele piin), kuid kohtub siiski Tristaniga. Alguses ei tee Marc sellest välja, kuid hiljem määratakse Isolde ja Tristan surma. Nad elavad siiski mõnda aega õnnelikult metsas. Marc andestab Tristanile tingimusel, et Tristan lahkub maalt. Ta abiellub Valgekäelise Isoldega. Tristan saab surmavalt haavata ja kutsub Kuldjuukselise Isolde enda juurde, kuid Valgekäeline Isolde nurjab nende plaanid. Tristan kaotab lootuse ja sureb , Isolde samuti. Nad maetakse ning nende hauad ühendab taim. Nende hinged saavad kokku.
    Marie de France’i “ Kuslapuu rõhutab armastajate tundehellust ja inimlikkust ning tunneb kaasa nende kurvale saatusele .
  • Rüütlikirjandus 12 -13 sajand-konspekt #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MissBrightside Õppematerjali autor
    Konspekt rüütlikirjanduse kohta. Rüütelkonna kultuuri tutvustus, rüütlikirjanduse levikualad, trubaduuride luule ja luuleliigid, rüütliromaanide aines, "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte.

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaja kirjandus
    11
    doc

    Keskaja kirjandus

    kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 ­ 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) ­ rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt

    Kirjandus
    Keskaja rüütlikirjandus-linnakirjandus
    2
    doc

    Keskaja rüütlikirjandus, linnakirjandus.

    naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel

    Kirjandus
    Keskaja kirjandus
    8
    doc

    Keskaja kirjandus

    maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna ­Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse

    Eesti keel
    Kirjandus keskajast
    19
    doc

    Kirjandus keskajast

    Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). 5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse,

    Kirjandus
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    21
    doc

    Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

    eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.­13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus ­ neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.­7.saj

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun