Jean-Jacques
Rousseau
Rousseau
Sündis 28. juuni
1712. aastal Genfis
Ema suri sünnitusel ja
isa jättis maha
Suri 2. juuli 1778.
aastal Prantsusmaal
Rousseau elu
Pöördus katoliiklusesse
Proovis erinevaid ameteid
Võttis osa Dijoni Akadeemia traktaadi
konkursist
Sellel konkursil sai kuulsaks tööga - "Kas
teaduste ja kunstide areng on soodustanud
kommete paranemist või korruptsiooni?"
Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Pärast "Ühiskondlikust lepingust? (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka "kodulinnas" Genfis. · Rousseau iseloom, väärtushinnangud, arusaamine elust - kõik valgustusaja mõtlemisega vastuolus. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. · Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu · Suri Pariisi lähistel 1778. Ta tahtis uurida, kas ühiskonnakorralduses võib leiduda mingi reegel, mis tagaks ühiskonna seadusliku ja
J.J. Rousseau Elulugu J.J. Rousseau sündis 28. juunil 1712. a Sveitsis, Genfis ja suri 2. juulil 1778. a Prantsusmaal, Pariisi lähistel Rousseau elas 16. eluaastani Genfis ja kolis 30-aastaselt Pariisi. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kelle tegevus mõjutas suures osas Prantsuse revolutsiooni. Tal oli närviline ja vastuoluline iseloom, kuid imetlusväärne ja samas ka tasakaalutu mõistus. Ta proovis mitmeid ameteid, nagu näiteks maksuametnik, muusik ja teener. Juba väiksena vihkas ta ülekohut ja ebavõrdust. 1742
DENIS DIDEROT 5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres 31. juuli 1784 Pariis Denis Kotov KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof(mõtleja), kirjanik, entsüklopedist("Entsüklopeedia" väljaandjad ja kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid:
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse
................................................................................ 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
Friedrich II õukond ja oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778.aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. [1][4] 3) Jean- Jasques Rousseau(1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Elulugu Sündis Genfis 28.juunil 1712. Ema suri sünnitusel, isa hülgas ta. Pöördus katoliiklusesse ning oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest" Suri Pariisi lähistel 1778. Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega.
kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. Tunnused Sõnum, tähtsus · Tema arust oli poliitiline ideaal · Eristab inimeste loomulikku ning rahvavõim- riigiasjad arutatakse ühiskondlikku seisundit. rahvakoosolekul. · Rousseau leidis aga ka , et ei ole · Tema tunnuslause on: ,,Tagasi võimalik tagasi pöörduda inimkonna loodusesse!" lapsepõlve juurde. · Rousseau pooldab pigem seisukohta, · Väga oluliseks pidas Rousseau et inimkond ongi loodud selleks, et kasvatuse ja koolihariduse olla mõõdukas arenguprotsessis reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid
Kõik kommentaarid