KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA? (0)

32. Keskkool
Britmarii Kroon
KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA?
Tallinn 2010
SISUKORD
TIITELLEHT
............................................................................................................. 1
SISUKORD ................................................................................................................. 2
SISU ......................................................................................................................... 3 - 4
KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................... 5
-2-
KAS EESTIT SAAKS VALITSEDA ILMA ERAKONDADETA?
Ameerika koomik ja tsiviilõiguste eest võitleja Dick Gregory väidab: ´´Poliitikute lubadused on tihti nagu abieluvanded. Kandidaat esitab need suhte alguses valijale, kuid unustab kiiresti.`` Kuid iga antud lubadus on võlg, mille tasumist me kõik veel ootame. Millal tekib Eestis olukord kus tavakodanikule ei pilluta tühje sõnu ja hakatakse lõpuks eestlaste eluolu parandama?
Praeguse valimissüsteemiga tõenäoliselt ei oleks võimalik erakondi täielikult kaotada. Ajajooksul tekivad valimistel liidrid kuid ükski mahajäänu siiski ära ei kao. Eesti oleks palju õnnelikum, kui erakondi poleks, käib ju pigem tõmblemine valimistest valimisteni, mitte kindla eesmärgi nimel tegutsemine. Hoolitakse ainult mida arvavad neist valijad, sealjuures upitades ennast teiste najal . Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Kas siis olla võitlevate ninameeste vahel või lõplikult valida ühisel meelel alatiseks toimiv erakond?
Indrek Neivelt, Eesti Arengufondi esimees, näeb probleemi selles, mida osad parteijuhid välja käivad, devalveerides tegelikult iseennast: ´´Nende lubadused tulevad parteidele bumerangina tagasi, isegi kui nad pärast hakkavad tõsist juttu rääkima, tuleb meelde, et tema oli ju see, kes lubas nelja aastaga pensionid kahekordistada või riigiametnike palka tõsta. `` Sellisel juhul pole mõtet ringiratas tammuda, astume parem kõik sammu ringist eemale, et näha, kuidas selline olukord ei toimi. Ma ei väida, et ühe parteiga oleks elu lihtsam, aga proovima siiski peaksime.
Pole mõtet olla ainuke loomaliik , kes on suuteline võitluses karjaks koguneda, kui sellest pole kasu inimesele, kelle pärast kogu sõdimine parteides üldse alguse sai. Kasutame selle omaduse õigel eesmärgil ära, näidates ka teistele riikidele eeskuju, kus kehtivad samad valitsemissüsteemid. Kujutame ette, et 30ne aasta pärast ei leia enam bussipeatustes ja poodides silte sisuga – vali mind, riiki juhib inimeste heaolu eest võitlevad parteilased ja pole rivaalitsemist erakondade vahel. Kas selline pilt on Eestis üldse kunagi võimalik ja kes suudaks sellele alguse panna?
Minu lemmik poliitik ja riigijuht Lennart Georg Meri väitis kord: ´´On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.`` Kahjuks
-3-
saab Eestis temasuguseid mehi ühekäe näppudel kokku lugeda, kuid kui tema suutis kord juba eesti kodaniku heaolu parandada, suudame seda ka uuesti. Lennart Meri meenutas vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud. Kui kõike seda ja rohkematki suutis teha üks mees, siis kujutagem kogu Eestit ühiselt otsuseid ja tegusid kordasaatmas.
Reformierakond, Keskerakond , Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Rahvaliit, Ühendatud Vasakpartei, Vene Erakond Eestis ja Kristlikud Demokraadid – miks on vaja iga aasta ikka üle ja üle valimas käia, kui riigiametnike istungid toimuvad tavaliselt 10-30% parlamendisaadikute osavõtul ja nende tööpäevad kestavad tihti alla 10 minuti. Pangu Eesti rahvas valitsema , küsigu mida me tahame ja vajame, mitte lihtsalt käed rüppes istuda. Praeguse seisuga läheb iga kümnes eestlane välismaale õppima ja elama, kui olukord samamoodi jätkub on lähima kümne aasta pärast Eesti meist tühi. Tuleb midagi muuta või juba praegu eestlased maailmarahvaste nimekirjast maha tõmmata. Valik on meie, kas tegutseda koos või mitte üldse!
-4-
KASUTATUD KIRJANDUS
Informatsioon Indrek Neivelti kohta:
http://www.merko.ee/upload/File/Yldkoosolek/Erakorraline%2031.10.2008/CV%20Indrek%20Neivelt%20EST.pdf
Informatsioon Lennart Meri kohta: http://www.riik.ee/uluots/
Informatsioon Dick Gregory kohta: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/lubadus
-5-