Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stepihunt kokkuvõte (25)

5 VÄGA HEA
Punktid
Stepihunt
Hermann Hesse
Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal.
Tegelaste iseloomustus:
  • Harry Haller – Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane , nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda.
  • Hermine – Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi.
  • Pablo – Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale . Väga lõbus ja ei võta elu liigtõsiselt. Harryle tundub, et noormees pole eriliselt intelligentne. Tegelikult on Pablol oma nägemus elust olemas, mis suuresti vastandub Harry omale.
  • Maria – Neiu , kellel pole erilist haridust, kuid on vilunud armastuskunstis. Elab teiste kulul. Sisuliselt on ta kurtisaan kuigi raamatus pole seda mainitud .

Kavapunktid:
  • Raamat algab korteriperenaise vennanaise sõnavõtuga, kes tutvub peategelasega ja kirjeldab teda oma vaatepunktist. Ta leiab ka Harry mahajäetud märkmed pealkirjaga „Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele“. Sealt algab ka peategelase enda lugu.
  • Harry saadab ühesuguselt päevi mööda. Ta loeb, naudib kultuuri, talub valusid, joob õhtul kõrtsides. Vihkab kodanlust kuigi oma harjumuste ja mõningate eelistustega sinna ka osaliselt kuulub. Ta väldib meelelahutuskohti, kus käib moodne muusika . Ta ei talu seda, sest see ei sobi tema maitsega kokku. Ta peab kaasaegset popmuusikat rämpsuks ja odavaks. Talle imponeerivad Mozart , Haydn , Bach ja teised klassikud. Mõtleb oma enesetapule.
  • Ta leiab, et tema isik on jagunenud kahkes pooleks: inimene ja stepihunt. Inimene on pool, kes taotleb kõrgemaid vaimseid ideaale. Stepihunt on aga pool, mis on metsik, tahab omaette olemist ja kes ei leia praegusest maailmast kodu, õhku ega toitu.
  • Oma järjekordsel õhtusel jalutuskäigul märkab ta ühes müüris vana portaali, mille kohale oli kirjutatud: „ Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele.“ Ta ei pääsenud sinna.
  • Ta kohtas ühel järgmisel jalutuskäigul meest, kes kandis plakatit, kus oli ka sarnaselt kirjutatud. Harry sai küsimise peale väikese vihiku, mis kandis pealkirja „ Traktaat stepihundist“.
  • Seal oli kirjutatud inimhinge duaalsusest, inimesest ja hundist , nende omadustest. Samas oli jutukese mõte selles, et isiksus koosneb sadadest erinevatest hingedest ehk külgedest. Harry on need lihtsalt suurte üldistustega kahte kategooriasse jaganud.
  • Harry saab küllakutse tuttava professori juurde. Ta läheb sinna vastumeelsuse ja kahtlustega. Sinna jõudes märkab ta väärtuslikku pilti, millel on kujutatud Goethet. Talle ei meeldi viis kuidas suurt kirjanikku seal kujutatakse. Harry nägemus Goethest on väärikas, tõsine ja sügav. Seega ta leiab, et pilt on suurmeest solvav ja labane. Samuti on talle vastukarva, et professor loeb ajalehte, mis sisuliselt õhutab sõjale. Harry oli ju ise patsifist . Ta ütleb otse oma arvamuse pildi kohta välja. See solvab professori naist. Peagi lahkub Harry ebaviisakalt.
  • Külalisena ära jooksnud, on ta nüüd sügavalt masenduses . Ta on kindlalt otsustanud enesetapu teha. Samas on ta selle sündmuse ees hirmul ja ei suuda korterisse minna. Ta astub sisse ühte lokaali, kus ta kohtub ühe neiuga. Harry imestuseks ja õnneks näeb neiu ta küllaltki hästi läbi ja pilkab teda lõbusalt. Neiu justkui mõistab teda. See teeb mehe rahulikuks ja ta tunneb head meelt selle üle, et keegi teda käsutab. On ju Harry elanud pidevalt omal käel ja pole lasknud end kellelgi käsutada. Ta kardab neiut kaotada, seega on ta valmis „sõna kuulama“ ja proovima asju, mida ta varem põlgas. Hermine soovitusel Harry tukastab seal lokaalis. Ta näeb unes Goethet, kes algul on tõsine, kuid siis muutub ta rõõmsaks ja naerab . Ta oskab naerda elu üle.
  • Harry saab teada, et neiu nimi on Hermine. Oma veidi poisilike näojoontega meenutab ta mehe kunagist sõpra Hermanni . Nad õhtustavad restoranis, mis Harry „ellu äratab“. Restoranis oli Hermine oivaliselt lõbus, kuigi ta tegi ebatavalise ettepaneku, mille mees juba ära arvas . Nimelt kui Harry on andunud Herminesse, peab mees ta tapma . Harry nõustub sellega. Mees tutvub ka Pabloga, kes ei saa aru Harry tõsidusest.
  • Hermine õpetab Harryt tantsima. Mehele ei meeldi see eriti aga ta lepib . Naise survel ostetakse ka grammofon . Harryle tuvustatakse Mariat. Tal ei ole head haridust aga see-eest on ta armumängudes vilunud. Harry on üks tema paljudest armukestest. Naine paneb mehe maistest naudingutest rõõmu tundma. Mees käib ka tantsulokaalis jalga keerutamas. Tal tuleb see välja. Tipphetkeks on Gloobuse ball, igaaastane suursündmus. Harry ei olnud sellest üritusest väga vaimustuses. Vahepeal ta kahetses, et oma vana eluviisi juurde ei jäänud. Harry püüab Pablot valgustada muusikateooria ja klassikute alal. Pablo kritiseerib seepeale Harry liigselt intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast šlaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Pikapeale saavad nad headeks semudeks .
  • Kauaoodatud suurõhtu oli käes. Harry ei tundnud algul end mugavalt , pigem võõrana. Pidu ei hakanud temasse. Ta kavatses juba lahkuda, kui keegi tundmatu andis talle kartongitüki kuhu oli kirjutatud: „Täna öösel kella neljast alates maagiline teater – ainult hulludele. Sissepääs maksab mõistuse. Mitte igaühele. Hermine on põrgus.“. Selle peale jäi Harry sinna Herminet otsima . Naine oli end meheks riietanud. Nii meenutas ta mehe kunagist sõpra, Hermanni. Nüüd läks pidu ka mehe hinges lahti. Tantsiti varajaste hommikutundideni. Hermine oli minetanud oma üleoleku, emalikkuse ja pilklikuse. Nad mõlemad olid teineteisele andunud.
  • Kui pidu lõppes, kutsus Pablo mõlemad eraldi ruumi, kus nad jõid narkootilise toimega jooki . Psühhodeelne retk oli alanud. Nad sisenesid maagilisse teatrisse. Seal sai Harry läbi mitmete juhtumiste läbi aru, et hinge duaalsust ei eksisteeri. On olemas hingede paljusus . Ta kohtas seal ka Mozartit , kes oli sama lõbus ja terav kui Goethe ühes eelnevas unenäos. Harry satub Hermine ja Pablo peale, kes on jäänud magama peale armumängu. Ilma emotsioonideta viib Harry oma lubaduse täide. Ta tapab magava Hermine. Järmisena satub ta väljakule, kus ta hukatakse. Sinna ilmub ka Mozart, kes muutub Pabloks. Harryle tehakse selgeks, et ta peab õppima enda üle naerma , loobuma oma intellektuaalsest tõsimeelsusest, mõistma võllahuumorit. Alles siis saab ta uuesti sündida ja tõeliselt õnnelik olla.

Tsitaadid:
  • Ükskord õpin ma figuurimängu paremini kätte. Ükskord õpin ma naerma. Pablo ootab mind. Mozart ootab mind.
  • „Vaene, vaene mees! Vaata ta silmi! Ei oska naerda.“
  • Meie hõõgvel huuled kohtusid, hetkeks liibus terve ta keha kuni põlvini tungivalt ja andunult minu vastu, siis kiskus ta oma huuled lahti ning tantsis hillitsetult ja pagevalt.

Seos tänapäevaga:
Harry otsis hingerahu. Sellega seoses tuli tema ellu uusi olukordi , kuhu ta ei uskunud sattuvat. Ka tänapäeval on nii. Inimesed jõuavad eneseotsingutega uutesse olukordadesse, mis mõnikord ei pruugi isegi meeldida.
Stepihunt kokkuvõte #1 Stepihunt kokkuvõte #2 Stepihunt kokkuvõte #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1082 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 25 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TransistorBoy Õppematerjali autor
kokkuvõte sisaldab tegelaste iseloomustust, sisukokkuvõtet, paar tsitaati ja seost tänapäevaga

Sarnased õppematerjalid

Stepihunt
5
doc

Stepihunt

Koju jõudes süvenes Harry raamatusse, mis kandis pealkirja: ,,Traktaat Stepihundist. Mitte igaühele". Traktaat Stepihundist. Ainult hulludele. Stepihundil oli kaks loomust, üks inimlik ja teine hundilik (tung ja vaim). Stepihunt oli õhtuinimene. Hommik ei toonud talle midagi head.Alles pärastlõunal ta elavnes, muutus rõõmsaks ja aktiivseks ning alles siis tulid talle head ideed. Stepihundil oli sõltumatuse ja üksilduse vajadus. Saavutatud vabaduses märkas Stepihunt, et ta on üksi, et ta on võõrandunud maailmast. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Ta tundis end alati kaitsetuna ja ohusolevana. Iga vapustus, iga valu, tekitas temas soovi surma läbi pääseda. Samas tahtis ta näha, kui kaua on inimene võimeline kannatama. 47. aastaselt otsustas Stepihunt, et oma 50.ndal sünnipäeval kasutab ta hädaväljapääsu. Mõnda ebameeldivust talus ta nüüd hulga kergemini, sest teadis, et kõik võis kesta ainult mõnda aastat veel.

Kirjandus
Stepihunt - Herman Hesse
4
rtf

Stepihunt - Herman Hesse

ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt ­ elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi­maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist ­ loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse ­ stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed ­ teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine ­ varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt ­ Harry kaotanud sõbrad ja ka naise

Kirjandus
Hesse-Stepihunt
4
docx

Hesse "Stepihunt"

maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt – elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi–maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist – loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed – teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine – varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt – Harry kaotanud sõbrad ja ka naise

Kirjandus
Carl Hermann Hesse
12
doc

Carl Hermann Hesse

,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. ,,Klaaspärlimäng" on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Nagu Hesse ise, nii usuvad ka tema loodud karektereid, et igapäevase maailma varjul on ülima ühtsuse maailm, kus kõik vastuolud on lepitatud. See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine.

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine.

Eesti keel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega
38
doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t

Lastekirjandus




Kommentaarid (25)

katz94 profiilipilt
Kati Kõiv: Kui pole aega olnud raamatu lugemiseks,siis sellest siin on küll suur abi. :)
18:59 17-05-2012
Icy profiilipilt
Icy: mulle meeldis, et sisukirjeldus kavapunktidena oli

13:44 30-01-2012
queenk profiilipilt
queenk: Täitsa hea ja arusaadav materjal! Suur tänu :)
17:14 13-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun