Lolita analüüs (2)

Vladimir Nabokov (23. aprill 1899 Peterburi – 2. juuli 1977 Montreux) oli vene päritolu USA kirjanik. Tema tuntuim romaan " Lolita " (1955), mis räägib minategelase pedofiilsest suhtest oma 12-aastase kasutütrega, oli ilmudes paljude jaoks šokeeriv.
Kirjanik sündis 1899. aastal Peterburis rikkas aadliperekonnas, kes revolutsiooni ajal emigreerus Berliini, kus Vladimir elas järgmised 15 aastat ning pälvis vene kogukonnas noore andeka kirjamehe tunnustuse . 1937 lahkus Nabokov perega Pariisi ning 1940 Ameerikasse. USAs pidas ta lisaks kirjanikutööle loenguid ülikoolides. 1959 kolis ta Šveitsi, kus ta 1977. aastal suri.
Vladimir Nabakovi romaan on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi.
Humbert oli kirjanik kes kirjutas teaduslike raamatuid, ta üürib toa kena Charlotte Haze juures, kus ta kohtub Charlotte tütre Lolitaga . Mees armub silmapilkselt neiusse ja jälgib neiut päevast päeva salaja ja mõtleb oma riivatuid mõtteid. Mõne aja pärast otsustab Charlotte viia Lolita noortelaagrisse ja jätab mehele kirja kus teeb avala õlestunnistuse oma tunnetest Humberti vastu. Ta palub mehel koheselt lahkuda või kui härral on temavastu samad tunded siis jääda ja temaga elu jagada. Humbert näeb selles imepärast võimalust Lolitale lähedal olla, teda jälgida ja oma riivatuid mõtteid mõelda.
Olles mingi aeg abielus avastab Charlotte Humberti päeviku, kus meesräägib avalikult mida ta Lolita vastu tunneb ja kuidas ta teda enda omaks ihkab teha. Naine soovib, et mees jalamaid nende majast lahkuks ja iialgi tema tütre lähedusse ei sattuks. Ta on endast väljas ja kirjutab paar kirja, mida posti viiest ta jääb auto alla ja silmapilkselt sureb .
Humbert leiab, et see on suurepärane võimalus saada Lolita endale päriseks. Ta sõidab talle noortelaagrisse järele. Esialgu valetab ta neiule, et ta ema on raskelt haige ja nad peavad sõitma teda vaatama. Sealt algab nende seiklus, mis minu arust pole küll normaalne.
Nad peatuvad hotellides, motellides ja igasugustes ööbimiskohtades. Esimest korda Lolitaga ööd koos veetes söödab Humbert neiule sisse unerohtu, et saada neiu nii ihult kui hingelt enda omaks. Kahjuks see tal nii päris ei lähe kuid hommiku võrgutab Lolita ta ise ära.
Siit edasi hakkab nende rõve ja kohati kriminaalne reis. Kuni jäävad ajutiselt elama ühte Inglismaa väikelinna kus ta paneb neiu kooli kuid ei kannata silmaotsaski, et neiu suhtleb ka teiste poistega. Tüduk astub näiteringi kus tal meeldib väga käia.
Mingi moment lähevad nad tülli ja otsustavad uuesti reisile minna, seekord aga otsustab Lolita sihtkohad valida kuhu sõidetakse. Mõne aja päras avastab Humbert, et neid jälitatakse. Kord kui neiu haigestub ja ta haiglasse pannakse siis siis ta põgeneb sealt. Humbert asub teda igalt poolt otsima kuid kahjuks ei kanna tema otsingud vilja. Päevani mil Lolita talle ise kirja kirjutab ja kus seletab, et on rase ja soovib, et Humbert neile raha kannaks.
Humbert otsib Lolita ise üles ja saab teada, et neiu põgenes haiglast koos Clare Quiltyiga, pornograafiliste filmide kirjutajaga. Aga kuna Lolita polnud nõus osalema tema pornofilmides siis varsti pärast põgenemist ajas Clare ta enda juurest minema.
Kuna Humbertil on ammu juba viha Clare Quiltyi vastu, et see talt Lolita röövis siis otsustab ta selle nurjatu mehe üles otsida ja ta tappa.
Raamatu lõpus tapab Humbert külmavereliselt ja ilma süümepiinadeta Clare Quilty ja ta pannakse vangi kus ta ka sureb.
Minu jaoks oli see kaasakiskuv raamat, kuigi alguses lugema hakkates tundsin mingisugust vastumeelsust. Ma saan aru, et kirjutatakse erootilise sisuga ja isegi pornograafilisi raamatuid kuid oli väga rõve tunne lugeda kuidas keskealine mees piidleb noori tütarlapsi ja ei tunne mitte mingisugustki huvi endavanuste naiste vastu.
Veel oli minujaoks raamatus negatiivset see, et autor on kirjeldanud väga palju loodust ja vaatamisväärsusi. Kahjuks ei paku selline tekst mulle huvi ja pean ausalt tunnistama, et jätsin need kohad vahele või lasin silmadega kiiresti üle, juttu mitte süvenedes.
Positiivsuse poole pealt on see, et raamatu autor on väga detailselt kirjeldanud isikuid, nende välimusi, iseloomu jne. Tekkis tegelastest pilt silme ette millised nad tegelikult välja nägid, selline reaalne tunne oli nagu viibiks nendega samas ruumis ja oleks kärbes seinal kes kogu tegelaste elu pealt vaatab.
Enamvähem terve raamatu lugemise ajal see nagu kutsus mind lugema s.t tahtsin aga teada mis nüüd edasi juhtub ja kuidas asi laheneb.
Soovitan teistelgi seda raamatut lugeda ja süvenenult kaasa mõelda. Saadakse siis aru, et elu ei saa ainult läbi roosade prillide vaadata ja meie elus on ka teistsuguseid maailmavaateid ja arusaamu.