"Mida
suurem on vabadus,seda suurem on vastutus"(Juhan Peegel)
Minu varases lapsepõlves sõitis
kord
buss number 26 koju. See oli siis, kui meid sõidutasid veel
kollased Ikarused. Teatavasti oli sellises bussis keskmise ukse
juures kolm istet koos - üks eraldi, ja kaks koos. Kahesel istmel
istus umbes kuueaastane poiss oma emaga. Üksikul
pingil aga vanatädi
tordi ja lilledega. Poiss muudkui kiigutas aga oma
jalgu - ikka
kops -kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja
palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil
on
vabakasvatus ." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale
kolida . Buss aga
uras edasi.
Meile
kõigile tuttavas teoses „
Nukitsamees “ kõlavad laulusõnad „Head
lapsed, need kasvavad
vitsata , arm aitab enam kui hirm.“ Viimase
kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad
kasvatusvõtted. Meie
argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu
oleks tegu
hoolimatu ja inetu käitumisega või selle õigustamisega.
Ent kasvatuse ajaloos on vabakasvatusel küll hoopis teine tähendus,
mis pigem räägib nõudlikkusest kasvataja enese isiku vastu ning
tema hingesuurusest.
Vabadus kõige üldisemas
mõttes on takistuste, piirangute või
sunni puudumine.
Reeglid ja piirangud meie elus ei ole loodud aga
põhjuseta. Anton
Lavey , „Saatanliku Piibli“ autor väidab, et
meie elus on kurjus ja
headus tasakaalus. Kus leidub head, seal
leidub alati ka halba. Väidan, et vaimult täiesti puhast inimest ei
ole olemas ja ka kõige sügavamalt usklikud inimesed on ka kord
midagi halba teinud. Meie mõtetes valitseb kõhklus - võitlus hea
ja kurja vahel. Arvestades, kui palju
kurjust on meie ümber,
panevad maailma esisatanisti sõnad paljud meist sügavalt järele
mõtlema.
2001.
Aastal õnnestus modžaheedide liikumise tegelasel, Osama Bin Ladenil
korraldada
enneolematu terrorirünnak Ameerika Ühendriikide vastu.
11. septembril rammisid kaks koos reisijatega kaaperdatud suurt
reisilennukit New
Yorgis asuva Maailmakaubanduskeskuse
kuulsat kaksiktorni. USA ja selle uus
president George
Bush vastasid kiirelt
ja tarmukalt, alustades juba 7. oktoobril sõda aastaid bin Ladeni
tegevust soosinud Afganistani režiimi vastu.
Traditsiooniliselt
on sõjatööstusest alguse saanud paljud tavaellu jõudnud
leiutised - mõlemad osapooled annavad endast
parima , et just nende relvad,
taktika ja
tehnoloogia peale jääks. Sõja võidab see, kelle relvad
on kergemad, täpsemad ja lasevad kaugemale.
Aatompomm leiutati USA
poolt selleks, et oma riigi inimeste
elusid päästa. Ka
tsiviilkasutuses olevad relvad on algselt loodud rahu tagamiseks.
Mida
vabamaks lastakse aga režiimi, seda kergemalt võivad need
relvad sattuda valedesse kätesse. Kui aatompomm peaks sattuma
näiteks Al
Qaeda või mõne ebastabiilse riigi kätte, oleks
tulemuseks katastroof ja selle algne leiutamise põhjus oma eesmärki
ei täida.
Väga
lihtne on iseennast oma enese vahenditega hävitada. Kui
terroriorganisatsioonid kasutavad meie enda loodud relvi, siis
tegelikult näeme me sarnast käitumist meie endi poolt iga päev. On inimesi, kes on narkootikumide – sealhulgas kanepi –
legaliseerimise poolt, ja on inimesi, kes on selle vastu. Kui
iseenda otsused, on igaühe enda valida, siis miks ei ole lubatud
meil pruukida näiteks
heroiini ? Kõlab küll utoopiliselt, kuid
piisava informeeritusega võiksime legaliseerida kõik mõnuained ja
laseksime inimeste endi otsustada, mida nad oma eluga peale hakkavad.
Kui inimese soov on doosi nimel AIDsi surra, ja ta on täielikult
teadlik narkomaaniaga kaasnevatest riskidest, siis miks mitte lasta
neil seda teha? Seda aga sellepärast, et sellised inimesed
muutuksid meile endile ohtlikuks, levitaks suguhaigusi, parasiite ja
kasvataks kuritegevust hüppeliselt.
Igaüks
loob omaenese vabaduse ja see, kui palju vabadust on kellegile
lubatud, sõltub juba iga indiviidi enda mõistusest. Hulludele ei
saa palju lubada ja mõnikord näibki totalitaarne kord palju
sobivam , kui
liberalism . NSV Lliidu
aegadel näiteks oli inimeste
moraalitunne palju kõrgem kui tänapäeval, kombelagedus ei olnud
nii laialt levinud.
Järgmises peatuses hakkas üks
noormees maha minema, kes oli
toimunut huviga jälginud. enne, kui ta väljus, võttis ta 6-aastase
pihu, sülitas sinna oma nätsu ja
lausus : "Mul oli ka
vabakasvatus".
Kõik kommentaarid