Millise
ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust.
Kuna ma
enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse
väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist
eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha
omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida.
Mu ema on
alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati
välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma
ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja
selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli
suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda
suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tage Kosk
Õppematerjali autor
ropendamine on halb. Tavaliselt lõppesid need tülid hästi ja saime jälle hästi läbi. Ma olen alati enda õdedest lugu pidanud ja neile toeks või abiks olnud. Kui nad kodust ära kolisid, siis aitasin neil kolimisel asju vedada ja korterit paigutada. Olen enda õdedel uutes korterites abiks olnud ka korteri remontimisel ja muudel tegemistel kui neil minu abikätt vaja on. Nad võtavad mind isegi värvi- või ehituspoodidesse kaasa kui neil tekib raskusi õigete vajaminevate materjalide ostmiseks. Vahest kui mul on vaja minna kuskile kaugemale, siis võin ma helistada oma kõige vanemale õele ja ta saab mind autoga ära viia-tuua, kuna ta omab lube. Ma olen väga rahul oma õdedega ja proovin nendega hästi läbi saada.
polnud võimalik. Kuid järgmisel nädalal muutus kõik. Oli pühapäeva hommik mil ilmus kohalik ajaleht. Marian istus köögi laua taha ,et vaadata ilaennustust järgmiseks nädalaks, kuid tema silmad jäid pidama pealkirjal: "Naine nägi enda toas meest kes muutus hundiks" edasi seisis kirjas: Reede õhtul leiti metsast naine kelle nimi on Emily Goodman. Ta rääkis salapärasest mehest, kes olevat ilmunud tema tuppa ning veenvat teda temaga kaasa minema. Naine olevat keeldunud ning seepeale mees olevat muutunud hundiks , kellel olid umbes 10 sentimeetrised kihvad ja erk punased silmad..." Marian ei hakanud seda lõpuni lugema ning kutsus Ethanit enda juurde ning näitas talle ajalehe artiklit. Poiss luges läbi kogu juttu, ta oli hämmelduses sellest kuidas Emily hundi kirjeldus sobis poisi unenäos olevate huntidega. "See on võimatu!" pomisese enda ette Ethan.
Ma ei suru enda väärtuseid kellelegi peale. Ollakse selline nagu ollakse, see pole minu asi ega minu muuta. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 2 KESKMINE LAPSEIGA 7-12 a Kooli läksin ma seitsmeselt ja sain kohe ka 8a. Kuue aastaselt taheti juba mind kooli panna, aga mulle endale see aeg ei sobinud. Ma ei tahtnud ise koolis käia nii noorelt. Eelkoolis ma ei teinud üldse kaasa, ei kuulanud õpetajat ja mul oli koolist täiesti ükskõik. Ma käisin eelkoolis vaid nädala, kuid ei teinud tunnis üldse kaasa, pigem huvitusin lindudest, nende laulust ja vabadusest. Tagantjärgi mõelda, siis see, et ma nii hilja kooli läksin, oli hea, sest siis ma hakkasin ka õppimise vastu huvi välja näitama palju rohkem, kui kuueselt. Ma olen alati olnud nagu autistlik ühiskonna suhtes. Ma ei kartnud õpilasi, kuid ka ma ei suhelnud nendega eriti
kuid samuti pole mul sellel alal ka probleeme olnud. Mulle meeldib toimetada iseseivsalt või juhtida mõnda rühma. Mulle ei meeldi kui mind käsutatakase. Ma olen suhteliselt iseseisev, kuna mulle meeldub katsetada uusi asju üksinda nt. autot remontida. Ma ei salli selliseid inimesi, kes vahivad käed taskus, kuidas mina töötan. Ma ei taha olla kunagi teistest kehvem. Minu vanaisa on Päästeametnik ja kunagi võttis ta mind kaasa võistlustele, kus pidi ronima mööda redelti kolmandale korrusele ja ma võitsin selle oma vanuse klassis, kuna ma teatsin, et ma pean võitma, sest see ala meeldib mulle. Samas mulle ei meeldi, kui mind süüdistatakse asjades mida ma pole sooritanud. Mul on selline seitsmes meel, et ma tunnetan ära kui midagi hakkab valesti minema. Nt. Olen sõpradega peole ja siis on vaja minna kuhugi rändam, kuid millegi pärast on sõpradel siis kehvasti lõppenud.
Mul on halb meel, kui ma olen kellelegi midagi halvasti ütelnud või teinud, kuna ma ju päriselt seda ei mõelnud, aga see tuli välja vihahooga. Parandan ka palju suhteid teiste vahel, oleksin nagu kosjamoor, kes kõik uuesti ära lepitab. Olen väga hajameelne inimene. Seda on ka mu vanemad mulle öelnud, nad paluvad, et ma teeksin midagi ja kui läheb kõigest 5 minutit mööda, on mul asi meelest ära läinud ja juba toimetan muude asjadega. Koolis ei süvene ma väga tunnis asjadele kaasa mõtlema, mul on mõttes omad mõtted, mida meenutada. Imestan seda isegi, et ma ennast ära ei unusta kuhugi. Olen väga vastuvõtlik inimene ja ma kiindun asjadesse ruttu. Ma saan tuttavaks kellegi uuega ja lihtsalt ta saab mulle väga kalliks ning siis ma mõtlen talle päris tihti. Hiljem on mul suuri raskusi temast lahti saamisega. Sama on ka asjadega, kui mulle midagi väga meeldib, siis ma pean selle saama kasvõi pikema aja jooksul, kuid lõpuks on see mul ka olemas
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
Miks nad mind ei mõista? Vanemad ei mõista miks on noortel vaja kõike proovida ja katsetada. Õpetajad jällegi ei saa aru, et liiga palju tarkust pole ka hea. Miks nad mind ei mõista? Minu vanemad ei mõista mind, nad ei mõista, miks sõbrad on nii tähtsad, et nendega on vaja ööd otsa väljas hulkuda või nende juures ööbida. Nad ei saa aru, et riided ja välimus nii öelda ostavad mulle mu seisukoha. Nad ei mõista, et ma ei taha neid oma eraelu lähedale. Ühestküljest ma mõistan vanemaid. Neid häirib, et sõbrad tihti olulisemad tunduvad, kui nemad. Sõprade jaoks teen igasuguseid lollusi, aitan neid nende jamades, tõmmates end sellesse. Samas, on nad ka ise noored olnud ja nad peaksid mõistma, et sõbrad muutuvad, vahetuvad ja kaovad, kuid nemad jäävad. Nad peaksid aru saama, et noorena ongi sõbrad kõige tähtsamad ja nende arvamus on esikohal. Nad peaksid seda kõike teadma ja ma arvan, et teavadki, kuid siiski nad ei mõista min
olnud mul kiivrit peas ja mu pea sai viga ning see järel ma surin, kuna oli suur verejooks. Hommikul helistas Tummpi emale ja isale. Nad olid väga väga kurvad. Kuna isa oli välismaal tööreisil siis tuli ta esimesel võimalusel koju. Tummpi rääkis õnnetusest ka Mikke tüdrukule Roosale. Roosa rääkis Tummpile. Kui Roosa koju läheb küsib ta ema: "Miks nii kurb". Roosa vastab: "Mikael on surnud". Ema tunneb Roosale kaasa. 5.-9. ptk. Mul oli sama päeva õhtul olnud bändiproovis. Ma sain teada, et Roosal on olnud enne mind üks poiss. Roosa oli mulle ütlendud, et mina olen tal esimene. Aga Roosa oli poistega kokku leppinud, et nad ei räägi mulle midagi. Ma olin Roosa peale solvunud, et ta mulle valetas. Poisid hakkasid mind norima ja me läksime tülli. Kuna Jape oli mootorrattaga, siis ma küsisin kas ta viiks mu koju ära. Ta ei olnud nõus kuna tal ei olnud teist kiivrit kaasas. Ta läks koju seda tooma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid