Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid? (0)

Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid ?
Positiivne eeskuju on erinevate inimeste jaoks mitmetähenduslik mõiste. Tihti räägitakse ärimeestest kui petturitest või varastest, kuid mida teeks lihtinimene, kui ei oleks ettevõtjaid? Eesti töötuse protsent oleks ~11% asemel vähemalt 50%, sest lihtsalt puuduksid töökohad. Mõne jaoks on positiivne eeskuju Urmas Sõõrumaa, kes omab osalust üle 60 ettevõttes mitmel pool Euroopas, kuigi ajakirjandus on tema mainet ja usaldust kõvasti hapendanud. Teine peab aga enda eeskujuks hoopis Armin Karu, kelle kasiinoäri teenused on sõltuvust tekitavad, kuigi äri on uskumatult edukas. Mina pean positiivseks eeskujuks ka enda isa, kelle kahemehefirma suutis hoolimata rasketele aegadele majanduses oma käivet kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia?
Väga edukat noore inimese tähelendu hetkel ei paista olevat. Küll aga on neid kindlasti tulemas, sest majanduslangus pani noori inimesi mõtlema ka enda tulevikule, pensioniea kindlustamisele. Saades majanduslanguse perioodi ise kõrvaltvaatajana kogeda, pani see aluse ka mõistmisele, et järgmise languse ajal ei tohiks see võlavangis persoon olla just tema. Et oma toodet müüa, ei pea toode olema alati kõige parem või selline, mida veel üldse olemas ei ole. Kui äril on tugev struktuur ja hästi toimiv süsteem ning ollakse turu käitumisega kursis, siis võib müüa ka vähemkvaliteetset toodet. Väikses Eestis on siiski üks üsna noor firma Yoga OÜ, mille nõukokku kuuluv Indrek Neivelt on elatist teeninud ka pankurina. Ta teab turundusstrateegiaid üksikasjalikult ning on oma meeskonnaga välja töötanud täiesti uudse süsteemi, mis lubab kontrollida terve maja käitumist vaid ühest puldist. Ühes Äripäeva artiklis kirjutas Raigo Raestik, kes on ühtlasi ka Yoga juhatuse esimees, midagi säärast: Senisele turvasüsteemile juurde lisatud kinnisvarahaldussüsteem võimaldab hoonetest vee-, gaasi ja elektrinäitude kauglugemist, seadmete lülitatuse jälgimist ning seadmete kaugjuhtimist sõltumata asukohast. Selline intelligentse maja süsteem on veel täiesti uus ja vajab kindlasti täiustamist. Väga innovaatiline idee, mille taga on arukad ärimehed või muud majandusega seotud ametnikud, peaksid suutma muuta selle idee väga suureks rahaks. Juba ongi firma kodulehel sõnastatud nende eesmärk: „2015. aastal on Yoga globaalne ja maailmas tuntud kaubamärgiga ettevõte, käibega üks miljard eurot”, mis on Eesti ettevõttele erakordselt optimistlik, kuid siiski saavutatav eesmärk.
Robert T. Kiyosaki kirjutas enda raamatus „Rikas isa, vaene isa”: „Ühekorruselise maja võib ehitada ka 20-sentimeetrisele vundamendile, aga et pilvelõhkujat ehitada, tuleb rajada kõigepealt 20-meetrine alusvundament.” Äripäeva rikaste top500-s neli korda esikohale platseerunud suurärimees Toomas Annus, kes on Merko Ehitus AS suuromanik ja nõukogu esimees, rõhutas pärast oma esimest Eesti rikkaima mehe tiitli võitmist, et kõik algab tugevast majanduslikust haridusest ja raha kontrollimise oskusest , mitte suurest unistusest ning võhiklikkusest. Kui pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist, mis oli kindlasti üks mitmetest põhjustest majanduslanguses, on Merko Ehituse aktsiad pidevas languses olnud ja viimastel kuudel tõusma hakanud, siis mina ei peaks Toomas Annust positiivseks eeskujuks, sest tugev äriomanik peab kasumit teenima nii turu tõustes kui ka turu langedes. Eeskujuks näiteks Tallink Group, mis suutis esialgsest turu hüppelisest allakäigust sõltuvalt kiireid firmasiseseid muudatusi teha, kindlale pulgale püsima jääda ja seejärel vähehaaval jälle tõusma hakata.
Hoopis teist tüüpi positiivseks eeskujuks Eesti ärimaailmas võib pidada meest, kellel ei ole sugugi nii palju puhasvara ega netoväärtust kui varem nimetatutel, aga ettevõtja Armin Kõomäel on Tuglase novellipreemia tiitel ning teda on tunnustatud ka Eesti filmi toetamises. Kui ajakiri Playboy küsis intervjuu käigus Arminilt: „Kas teile endale ka juba aitab sellest, mis teenitud?”, siis Armin vastas: „Kui äri eesmärk on ainult rikastada omanikke, tundub seda mulle vähe.” Selline suhtumine aitaks teenida ajakirjanike laimuga määrdunud ettevõtjatel taas rahva usaldust, mis on jätkusuutliku ettevõtte üks põhiaspekte. HAT-Auto müügimees Mati Tiiter ütles ühes enda loengus: „ Inimene räägib õnnestunud ostust kõigest kahele tuttavale, aga ebaõnnestunud ostust koguni seitsmele”, mis oli tema sõnul ka uuringuga tõestatud. Seega usaldus ja klientide rahulolu mõjutavad uskumatul määral firma arenemist.
Igale inimesele on keegi eeskujuks, kellele üks, kellele teine. Väikses Eestis ei ole nii mõjuvõimsaid ja rahaliselt kindlustatud inimesi nagu Bill Gates , George Soros või Warren Buffet , kes ei pea arvatavasti kunagi enam muretsema küsimuse üle, mis puudutab rahapuudust millegi ostuks. Kuid kui arvesse võtta Eesti väiksus nii pindalalt kui rahvaarvult, siis meil on omade seas suuri inimesi, kes võiksid olla positiivseks eeskujuks tahtmisest ja ettevõtlikkustest tulvil uutele tulijatele, kelle käes võib olla Eesti majanduslik tulevik.
Robert Raap
12.A