"Noore Wertheri kannatused" - analüüsiv töö (2)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Goethe - Noore Wertheri kannatused

... Oli kohutav vaatemäng näha ülalt kaljult all kuuvalguses tulvavaid voogusid üle põldude ja aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma! Kokkuvõtteks: Werther oli loodusesse kiindunud, see oli talle üks loomulik osa elust ja ei möödunud ühtegi päeva ilma selleta, et ta poleks käinud tunnikese jalutamas.(näiteks oli ta endast väljas, kui puud maha võeti) Werther ja inimesed: Lk. 9- Kohalik lihtrahvas juba teab mind ja suhtub minusse hästi, eriti lapsed. Alguses, kui ma

Kirjandus

3

doc

Inimene, loodus, usund

siis allavoolava oja kaldal kõrges rohus leban, kus maakamara ligi mulle silma hakkab musttuhat mitmesugust rohuliblet; kui ma tajun selle lugematute, äraarvamatute tõukude ja mutukate maailma kihamist kõrte vahel oma südame ligidal ja Kõigevägevama lähedust, kes on loonud meid oma näo järgi, ta otsatu armu hingust, kes ta meid igaveses õndsuses hõljudes kannab ja hoiab, mu sõber!" See katke raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" kannab endas ilmekalt teist võimalust maailma keerukustele läheneda. Nimelt püüab küllaltki suur osa inimestest maailma läbi usundi mõista. Jah, päris kindlasti on selline viis mõnevõrra ebakindlam kui teaduslik viis, sest usundiga ei saa teha mitmekordseid katseid ja seeläbi midagi tõestada. Usundi tõestus on siiras usk, mida ühegi masinaga mõõta, ega arvutada ei saa. Ütleb ju Piibelgi: ,,Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus

Religioon

2

docx

Noore Werthweri kannatused

Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen,

Kirjandus

11

doc

Sinuhe

kõik inimese teod on tegelikult tühised, mis on tegelikult väga õige. ,,Seda kõike tahan mäletada, aga oma halbu tegusid ma mäletada ei taha ja ma ei taha mäletada oma kaotuste kurbust." ­ Tavaliselt, kui inimene suudab korraldada midagi väga halba, siis mitte kunagi ei taha ta seda mäletada. Viie kangelase võrdlused Sinuhe ise tuletab mulle kõige rohkem meelde hiljuti loetud raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" Wertherit iseennast. Mõlemad tegelased on väga targad, julged, mõistlikud. Minu arvates neid saab võrrelda just sellepärast, et mõlemad olid armunud. Sest mõlema tegelase elu muutis just naine, kuid Wertheri elu lõppeski just sellepärast. Sinuhe oli aga vaimselt tugev inimene. Võib öelda, et nad olid nö ,,unistajad" ning üritasid enda eesmärki täita ning jõuda kaugele. Arvan, et mingis mõttes võib mõlema

Kultuur

7

docx

Goethe "Fausti" analüüs

Talle ei meeldinud Mefisto ning see, et Faust temaga suhtles. Talle ei meeldinud sugugi Mefisto läheduses olla, sest tajus temas midagi halba. Usk ja südametunnis olid põhjuseks, miks ta lõpus oma karistuse vastu võttis. Margareta oli vaene, aga töökas ning elas emaga kahekesti. Ta kuulas ema sõna ning oli tema suhtes aukartlik. Tüdruk oli väga töökas. ,,Ah, mis te teete. Suudelda mu käsi? Nii karmid, karedad on need. Mind ema tagant sundimast ei väsi, ei lõpe töö, ükskõik kui palju teed." Tema süütus, lihtsus, kergemeelsus ja üksindus muudavad ta Fausti meelituste ohvriks ning panevad ta arvama, et Faust armastab teda samamoodi nagu tema Fausti. Mees toob aga kaasa Margareta jaoks palju pahandusi, viib ta hukkatusse. 3.2. Margareta perekond oli lagunenud ja seetõttu võib öelda, et Margareta oli tegelikult päris üksik. See ei olnud rõõmus ja õnnelik perekond. Seetõttu ei olnud Margaretal tuge

Kirjandus

11

doc

RALPH WALDO EMERSON

kehvade teede ja kuiva toidu, laevahukkude, vaesuse ja tagakiusamisega. See seltsib nii vaimukusepuhangute kui usujoovastusega. Me peame vääristama teineteise jaoks igapäevased vajadused ja kohustused, mida inimese elu sisaldab, ning kaunistama elu vapruse, tarkuse ja üksmeelega. See ei tohiks kunagi langeda tavalise ja tardunu rööpasse, vaid peaks püsima erksa ja leidlikuna ning lisama mõtet ja ilu sellele, mis muidu oli paljas töö ja vaev. Võidakse öelda, et sõprus nõuab nii haruldasi ja hinnalisi loomuseid, nii hästi karastatuid ja õnnelikult kohanenuid ning üldse nii sobivalt varustatuid (sest nagu luuletaja ütleb: isegi selles üksikasjas nõuab armastus, et osapooled täiusliku paari moodustaksid), et nende täitmist on väga harva võimalik tagada. See ei saa täiuslikuna püsida, ütlevad mõned selle sooja südametarkuse tundjatest, rohkem kui kahe inimese vahel

Ühiskond

60

docx

Mõtteterad

Voltaire Kõik inimesed sünnivad õiglasena, kuid surevad petisena. L. de Vauvenargues Inimene võib toetuda vaid sellele, mis paneb vastu. B. Pascal Pole olemas nii head inimest, kes isegi siis, kui ta allutab kõik oma mõtted ja teod seadustele, ei vääriks elu jooksul kümme korda ülespoomist. M. de Montaigne Kõik inimlik mandub, kui ta ei arene edasi. E. Gibbon Meel, mis on üleni loogika, on nagu nuga, mis on üleni tera. R. Tagore Mittemidagitegemine on kõige raskem töö. O. Wilde Kui Jumal kaitseb mind sõprade eest, siis vaenlastega saan ise hakkama. Napoleon Bonaparte Kui tahad soetada endale vaenlasi, siis katsu midagi muuta. T. W. Wilson Põhimõteteta inimene on enamasti ka iseloomutu. Oleks ta sündinud iseloomuga, siis oleks ta tundnud vajadust luua enesele põhimõtted. S. R. N. Chamfort Jumal armastab inimeste lambitulesid rohkem kui omaenda suuri taevatähti. R. Tagore See, kes on kõigi sõber, pole kellegi sõber. P. -S. Ballanehe

Kirjandus

30

pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD       1.raamat   "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja  muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku  sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja  ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral  silm lihtsalt kinni.  “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla  eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama.    "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest  tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei  suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (2)