"Noore Wertheri kannatused" - analüüsiv töö (2)

„Noore Wertheri kannatused“
Analüüsiv töö
Werther ja religioon
Suhe religiooniga oli päris hea, sest ta uskus jumalat ja andis inimestele selles asjus ka nõu, kuidas nad peaksid elama ja käituma, et nende tegevus ei satuks jumalaga vastuollu.
Näide teosest
Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks , mis Jumalal on meile iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab.
Näide2
Jäin oma südames ustavaks tõekspidamisele, et lastega peame talitama niisamuti , nagu meiega talitab Jumal, kes teeb meid kõige õnnelikumaks siis, kui laseb meid heatahtlikus pettekujutluses eluteed tallata.
Werther ja kirjandus
Suhe kirjandusse ei olnud eriti hea, kuna ta oli tüdinenud kõikidest neist raamatutest mida ta oli siiani lugenud ning üks põhjus miks ta raamatuid enam lugeda ei tahtnud oli see, et ta ei tahtnud, et keegi teda juhiks, mida tolleaegsed raamatud ka tihti tegid, sest nad rääkisid mingitest kindlatest ideaalidest, kuidas inimene elama ja käituma peaksid. Üks ainus raamat mida ta luges ja mis talle ka meeldis oli „ Homeros “ see oli ka ainuke, mida ta pidas tõeliselt heaks ning millesti ta oli saanud lohutust.
Näide teosest
Küsid kas sa ei peaks mulle raamatuid saatma . Kulla sõber, jäta mind nendega jumalapärast rahule! Ma ei taha enam juhtimist, ergutamist ega süütamist- tormleb mu süda ju iseenesestki liialt-, ma vajan hällilaulu, seda aga olen ma külluslikult leidnud oma Homerosest.
Werther ja ühiskond
Suhe ühiskonnaga oli suhteliselt halb, sest inimesed kellega ta igapäevaselt kokku puutus ei suhtunud temasse kuigi hästi, kuna nad oli kõrgest soost ning seisusevahe tõttu põlgasid inimesed ta tihti ära. Ta küll teadis, et seisusevahe on tähtis ja annab inimestele palju eeliseid , kuid sellegipoolest ei mõistnud ta miks see seisab sul teepeal just siis ees kui sa tahaksid end õnnelikuna tunda.
Näide teosest
Teatavast seisusest inimesed hoiduvad lihtrahvast jahedalt eemale, otsekui kardaksid nad lähenemisega oma tähtsusest midagi kaotada.
Näide2
Mis mind kõige rohkem ärritab, on need ettemääratud kodanlikud vahekorrad . Ma tean küll niisama hästi kui iga teine, kui vajalik on seisusevahe, kui palju eeliseid see mulle eneselegi annab, ainult et see ei tohiks mul teel ees seista just siis, kui võiksin maitsta veel raasikese rõõmu.
Werther ja loodus
Suhe loodusega oli tal alguses väga hea. Kuna ta oli väga tundeline inimene, siis armastas ta ülekõige viibida looduses. Talle meeldisid kõik looduse hääled ning iga kord kui ta oli omaette nautis ta igat raasukest, mida loodus talle suutis pakkuda.
Hiljem muutus looodus ta ümber ahistavaks, sest ta oli tõeliselt pettunud armastuses, mis ta teele sattus, ning ta ei suutnud enam looduses midagi head näha.
Näide teosest
Kui kaunis org ümberringi aurab ja kõrge päike mu metsa läbitungimatu hämaruse pinnal puhkab ja ainult üksikud kiired metsa pühamusse piidlevad ning mina siis allavoolava oja kaldal kõrges rohus leban, kus maakamara ligi mulle silma hakkab musttuhat mitmesugust rohuliblet; kui ma tajun selle lugematute, äraarvamatute tõukude ja mutukate maailma kihamist kõrte vahel oma südame ligidal ja Kõigevägevama lähedust, kes on loonud meid oma näo järgi, ta otsatu armu hingust, kes ta meid igaveses õndsuses hõljudes kannab ja hoiab, mu sõber!
Näide2
Mu südant täitvast soojast tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul.
Werther ja inimesed
Suhe lihtrahvaga oli hea, sest lihtrahvas võttis ta kohe omaks, ja kõik hakkasid temaga suhtlema .
Kõige enam meeldis ta lastele, sest ta oskas nendega käituda nii, et lapsed tunneksid end tema seltsis turvaliselt ja hästi.
Kõrgklassi inimestega polnud tal häid suhted, kuigi ta oleks tahtnud ka kõrgklassi kuuluvate inimestega suhelda ja teada saada nende maailmavaateid. Ta tõrjuti kohe tagasi tema madale seisuse pärast.
Kõige enam heitis ta inimestele ette, et inimsugu on üsna ühetaoline ning enamik inimesi rügab päevast-päeva tööd teha, et ära elada ja tihti polegi neil ainsat vabat hetke, mil nad puhata saaksid.
Näide teosest
Kohalik lihtrahvas juba teab mind ja suhtub minusse hästi, eriti lapsed.
Näide 2
Inimsugu on ju üpris ühetaoline. Enamik rügab peaaegu kogu aja, et ära elada, ja see vabadusepisku, mis neile jääb, ahistab neid nii, et nad sellest lahtisaamiseks igasuguseid vahendeid otsivad.