Tõde ja õigus (0)

Kas Vargamäel puudub õnn?
Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks .
Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre tahetud, siis pole vahet, mis soost ta on laps on ikka laps. Tööd tuli Krõõdale aina juurde, mis teda aina nõrgemaks tegi, sest polnud aega isegi pärast sünnitust korakski puhata, mis on igate pidi eluohtlik äsjasünnitanule ja minu arust oli Andresest üldse väga isekas sedasi oma naist tööga koormata ilma, et oleks vahel ka mõne hea sõna tänutäheks öelnud. Pärast teise tüdruklapse sündi algas perenaise kõige kurvem aeg, sest ta arvas , et ta ei saagi ühtegi poisslast Andresele kinkida , keda ta oli nii väga soovinud. Krõõdal tekkis mingi alateadvuslik kadedus Pearu naise vastu, kellel oli juba mitu poega . Tänu sellele, et ta oli pettunud , et uus laps on ka tüdruk, hakkas ta päev-päevalt järjest kurvemaks ja nutusemaks muutuma. Muidugi oli siin ka tööl oma osa, sest puhkamiseks polnud ikka aega. Andres, aga ei pannud Krõõda pisaraid millekski ja laskis samas vaimus edasi. Lõpuks sündis, siis Andrese kaua oodatud poeg, kelle nimeks sai Andres. See tegi mehe rõõmsaks, kuid sellele rõõmule sai kiire lõpp kui Krõõt pärast sünnitust suri, jättes Marile kohustuse hoolitseda pere eest. Sellest ajast, kui perenaine suri hakaksid pere asjad allamäge minema, milles oli Andresel palju süüd. Esiteks tappis ta oma naise tööga, poleks nii läinud nagu läks oleks võib-olla Vargamäe Eespere tallu mingisugunegi õnn järele jäänud.
Krõõda ja Andrese vastsündinud poja eest hoolitses Mari, kellel juhuslikult oli endalgi imik, mis tingis selle, et ta sai ka väikesele Andresele rinda anda. Sauna-Mari hakkas tihti peremehe juures olema, sest ta oli lubanud perenaise surivoodil , et aitab peret. Ma arvan, et see oli Marist väga õilis leida aega oma pere kõrvalt veel võõrastele. Juss sai armukadedaks ja palus Maril sauna tagasi kolida , sest tal oli ka mehe eest kohustusi. Mari ei võtnud meest kuulda ja tänus sellele tegi Juss enesetapu, mis jäi Marile hinge. Mari ja Andres tegid pattu ja tänu sellele pidid nad abielluma. Minu arust polnud Andresel mingit õigust Marit Jussi juurest ära meelitada ja sedasi käituda, et tagajärjeks on kelelgi surm ja uued pulmad koos saunanaisega teha, sest Mari ja Juss olid koos õnnelikud.
Andres kakles pidevalt oma üleaedsega, kellele ta pidevalt jälle millegi eest tagasi tegi. Sellega, et ta Pearu oma maale viis, kui too magas valas õli ainult tulle, sest Pearu lasi Laulu-Lullul laulu kirjutada, mille leidis Mari. Kui Mari luges seda tuli talle meelde peremehega tehtud patt ja ülekohtune käitumine Jussi suhtes, mis painas teda nõnda, et ka tema Krõõda kombel pidevalt nukrutses. See ei meeldinud Andresele, sest ta oli ju tahtnud endale rõõmsameelset naist. Ma arvan, et rõõmsameelne naine tal oli enne, kui ta ta tööga ära tappis ja hakkas Pearuga vägikaigast vedama, sest see ei meeldinud Krõõdale, et naabritega pole läbikäimist. Pealegi Eespere maa nõudis väga palju ülestöötamist, sest Pearu oli endale kõige parema maatüki kahmanud. Ma arvan, et kui poleks Pearu endale juba varem head maad kahmanud ja oleks olnud vähekenegi hoolivam oma naabrite suhtes ja aidanud neil vähemalt maad kuivatada, siis oleks Krõõdal vähem tööd olnud ja võib-olla ta oleks isegi veel ellu jäänud ja siis poleks sellele ka järgnenud Mari kannatusi Jussi surma pärast.
Veel levis külas ka lastehaigus, mis nagu needusena võttis ka Krõõda ja Jussi lapsed. Sellest jäi väga ränk haav nii Mari kui ka Andrese südamesse, sest mõlemad tundsid endid süüdi Jussi surmas ja arvasid, et tema just selle neile saatiski. Mina arvan, et lastehaiguse ei saatnud mitte Juss vaid see levis neile läbi teistest küladest, sest miks peaks ta tahtma oma enda lapsi ära tappa.
Kui lapsed Eespere talus suureks kasvasid tahtsid nad kodust minema minna, sest sealne karm elu andis soovida, pealegi isa oli väga karm ja surus oma tahtmist ka teistele peale. Esiteks tahtis Liisi ja Joosep abielluda , Andres polnud sellega nõus ja sellepärast noored patustasid ja siis juba tuli abielluda, sest laps enne abielu on häbiväärne. Indrek oli tark laps ja tahtis end koolitada ja talust ära kolida, isale muidugi ei meeldinud, et lapsed ära kolivad, sest ta oli ränka tööd teinudki ainult nende pärast, kuigi see pole ju õige panna oma kohustusi ja unistusi suruda lastele peale, sest nad teavad ise, mis elult tahavad. Liisi peale oli Andres lausa nii kuiri, et kihutas ta sauna elama. Ma arvan, et oma lastega ei tohiks nii käituda, sest praegusel juhul oli ta ise selles süüdi kuna ei lubanud noortel abielluda ja siis laps saada.
Mulle tundus, et Andresele oli maa isegi kallim kui ta oma perekond, sest sellega ta käitus hästi ja hoolitsevalt, kuid pere sundis raskele tööle ja karmile elule, kui tema tahtmist ei täidetud järgnes sellele peks, millest ma jäeldun, et ta hakkas juba Pearult eeskuju võtma kui too purjuspeaga oma naist ja lapsi tümitas, mis on, aga väga kurb.
Arvan, et Andres oma kangekaelsusega ja tähelepanematusega tõmbaski perele vee peale, sest ta ei võtnud Krõõta juba alguses kuudla, et naabrimehega tuleb elada rahus ja ei arvestanud ka naise töövõimetega, mis põhjustaski naise surma, millele järgnes elu allamäge laskmine.
Ka Pearu elu polnud meelakkumine, sest polnud ju kerge mitme eest „rehnutti“ pidada ja Andresele pidevalt uusi vingerpusse välja mõelda. Mulle tundus, et see tegelane võttis Andrese vigurdusi naljana, kuid ka mingisuguse imeliku kohustusena, et ta peab jälle tagasi tegema. Andres, aga võttis naabritevahelist kaklust kui lahinguid, milles pidi ilmtingimata võitma tõde ja õigus, milelga ta ei jõudnud kuhugi ja võiduks pidi ta tõde ja õigust moonutama. Ka Pearu naisel polnud elu nagu lill, sest Pearu tuli pidevalt koju purjus ja väga halvas tujus , sest naaber oli jälle midagi tagasi teinud ja sellepärast, et tal paha oli hakkas ka naist ja lapsi tögama. Naist kutsus ta lambasihvriks, mis ei olnud mehest ilus, sest naist tuleb ikka hellitavalt kutsuda ja teda hoida. Arvan, et naine tundis südames ennast halvasti, aga siiski hoolitses ta mehe eest nagu kord ja kohus.
Peaks ära mainima ka selle, et Vargamäelt ei puudunud ka mõningad head sündmused, milleks olid pulmad ja laste sünnid, kuid minu ajoks oli see raamat siiski läbi ja lõhki õnnetust täis.