Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? (0)

Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja?
Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust.
Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud , muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast.
Hamlet , Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat.
W. Shakespeare ’i teoses „Hamlet“ on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste vastu võtmiseks ning et ta ei kartnud nende tagajärgi. Taanimaa prints oli äärmiselt kaval, terava meelega ja laia silmaringiga sihikindel mees, kes oli ka rahva poolt armastatud. Kõrgelt tuleks hinnata ka Hamleti oskust mõjutada teisi inimesi ning tema ausust. Ta oli kahtlemata üks väga osav filosoof .
Hamleti häid omadusi riigi valitsemisel oli Shakespeare’i näidendis näha mitmes olukorras. Tal oli piisavalt julgust, et korraldada tema isa surma peegeldav näitemäng ning et saata ta sõbrad Rosencrantz ja Guilderstern surma. Taani printsi filosoofiavõimed tulid välja tema vestlustest ning muljetavaldavad olid ka ta oskused mõõgavõitluse valdkonnas. Hamletis leidus kindlasti ühe eduka valitseja olulisimaid omadusi – sügav pühendumine ja töökus.
Kuid minu arvates, siiski, ei sarnanenud Hamleti mõtemallid ja väärtused ühe ideaalse valitseja omadega. Ta oli liiga mõtlik ja arutlev ning seetõttu ka liiga kahtlev. Lisaks oli Taani printsil probleeme enesevalitsemisega ja mitmetest situatsioonidest teoses selgub , et Hamlet väga ei hoolinud inimestest oma ümber. Kuna kuningas on rahva esindaja ja eeskuju, ei tohiks ta olla ka kurb. Hamlet aga näitas välja pettumust ja masendust läbi terve näidendi. Peale kõige, paistab teosest, et Hamleti eesmärgiks polnud oma rahva teenimine , vaid iskilik kättemaks oma isa mõrvari üle.
Tema eneskontrolli probleeme iseloomustab hästi ta monoloog , mis algab sõnadega „Olla või mitte olla“ ning ta hoolimatus väljendub kaaskondlaste Poloniuse, Rosencrantzi ja Guildensterni tapmises. Hamlet ohverdas inimeste elusid oma isekatel eesmärkidel, seega polnud ta kindlasti oma rahva teener. Ta nimetas Taanimaad vanglaks ning nägi maailma kui ühte ebaausat paika. Järelikult oli ta väga pessimistlik troonipärija, kellel ei olnud erilist visiooni ja kes ei olnud ka eeskujuks taani rahvale.
Hamlet oli mees, kelles leidus küll hea valitseja iseloomujooni, kuid kes oli täis ka kahtlust ja ebakindlust. Kuigi ta oli aus noormees , poleks ta minu arvates valitsejana kaugele jõudnud. Hamlet sümboliseeris kõhklust – ta oli küll tark, läbinägelik ja kaval, kuid suurte tegudeni prints ei jõudnud.