Judaism (0)

Judaismi Jumal ja ajalugu
Judaism
Judaism on juudi usund , mida tunnistavad peamiselt juudid ja mille alged ulatuvad teise aastatuhandesse enne Kristuse sündi. 11.sajandi lõpus e.m.a tekkis Iisraeli riik. Juudid on ajaloos pidanud palju sõdu oma riigi kaitsmise nimel ja elanud aastasadu teiste valitsejate võimu all.
Judaismi usuõpetuse aluseks on Vana Testament ehk Moosese raamatud. Ainujumal on Jahve , maailmast väljaspool elav vaim, kõige looja ja kohtumõistja. Ajalooliselt on kujunenud kaks kombestikult erinevat suunda: aškenazim ja sefardim. Judaismi pooldajaid on maailmas umbes 13 miljonit.
Iisraeli asustamine juutide poolt
Moosese raamatu jutustus Aabrahamist ja tema otsestest järglastest võib viidata sellele, et muistsed heebrealased tulid Kaananisse (tänapäeva Iisrael), kolme peamise lainena. Esimene neist seostub Abrahami ja Hebroniga ning toimus u. 1850 e.m.a. Teine sisserändamislaine oli seotud Aabrahami pojapoja Jaakobiga, kes nimetati ümber Iisraeliks. Heebrealaste kolmas asustuslaine toimus umbes 1200 e.m.a, kui Egiptusest saabusid Kaananisse hõimud, kes väitsid end olevat Aabrahami järglased. Nad ütlesid, et egiptlased olid nad teinud orjadeks, kuid nad vabastas jumalus Jahve, kes oli ühtlasi Moosese jumal. Rajanud endale tee Kaananisse, astusid nad liitu kohalike heebrealastega ning said tuntuks kui Iisraeli rahvas.
Jahve
Karen Amstrong on oma raamatus „Jumala ajalugu” esitanud küsimuse, kes on Jahve ja andnud sellele küsimusele mitmeid huvitavaid vastuseid.” Kas Aabraham kummardas sama Jumalat kui Mooses või tundis ta teda teise nima all? Meile tänapäeval oleks see ülimalt oluline, kuid Piibel näib selles asjas veidralt ebamäärane ja annab sellele küsimusele vastukäivaid vastuseid. Judaism ütleb, et inimesed olid kummardanud Jahvet Aadama pojapoja asjast peale, kuid VI sajandil näib piibel mõista andvat, et iisraellased ei olnud Jahvest kunagi varem kuulnud , enne kui ta ilmus Moosese põlevas põõsas. Piibli järgi selgitab Jahve, et ta tõepoolest oli seesama Jumal, kes oli ka Aabrahami Jumal, otsekui oleks see üsnagi vaieldav.”1
Siiski võib eeldada, et Iisraeli kolm partiarhi – Aabraham, tema poeg Iisak ja tema pojapoeg Jaakob – olid monoteistid, kes uskusid ainult ühte Jumalat.
Judaismi eripäradest
Tänapäeva judaismi ei peeta mõnede teadlaste arvamuse kohaselt usuks , kuna see ei nõua vannet ega nõusolekut mingite põhimõtete uskumisel. Judaismi kohta on palju valearvamusi. Näiteks aravatakse, et sünagoog on nagu kristlastele kirik , kuid see ei ole nii. Sünagoog on koht, kus traditsiooni kohaselt toimub individuaalne õppimine, midagi raamatukogu taolist. Sünagoogides võivad päevastel teenistustel palveid ette lugeda ka võõrad.
Judaism on huvitav ka selle poolest, et rabid väidavad, et juutidel on liiduleping Jumalaga ja et nad võivad temaga vaielda ja temalt isegi aru pärida.
Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt tõe eristamist valest.
Kuna judaism ja kristlus on lähedalt seotud, siis mõned kristlikud teoloogid väidavad, et judaism pole omaette religioon , vaid kristluse primitiivne vorm. Judaismis on keelatud jumala kujutamine. Keelatud on ka sealiha söömine (tõenäoliselt sellepärast, et siga oli ainus koduloom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud). Palvetada tuleks kolm korda päevas.
Kristluses on kümme käsku, aga judaismis – kuussada kolmteist neist siis kolmsada kuuskümmend viis keeldu ja kakssada nelikümmend kaheksa käsku. Kõik need käsud-keelud on antud Jumala poolt, inimestele jõukohased ja neid tuleb täita- tahetakse või mitte. Väga mitmed neist käskudest-keeldudest puudutavad söömist ja toitu. See peab olema koššer, ehk rituaalselt sobiv. Kui lihunik looma tapab peab nuga olema üliterav, ilma ühegi täkketa, sest judaismi peamine printsiip on halastus .
Kui iisraellased asusid elama tõotatud maale, kehtis üldine põhimõte, et vaeseid ei tohi olla. Maad jagati ühtlaselt inimeste vahel. Kui hakkas tekkima varandusli kihistumine mõeldi välja sabati aasta. Igal seitsmendal aastal anti kogu varandus tema esialgsele omanikule tagasi.
Judaism keelab ka sportliku jahipidamise. Judaism on teiste religioonidega võrreldes silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega.
Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed.
Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes.
Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist.
„Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile”2
Kasutatud kirjandus
Karen Armstrong „Jumala ajalugu”
Gunnar Aarma „Mida paljud ei tea”
1 Karen Armstrong „Jumala ajalugu” lk 32 Varrak 2007
2 Gunnar Aarma „Mida paljud ei tea” Pärnu 1996