Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat. Mõisted, loogilised printsiibid ja kategooriad ei ole mõtlemise saadused, vaid selle loomulikud osad. Eriti põhjalikult analüüsib Hegel mõistet 'olemine' e kõige üldisem, kuid tühjem mõiste. Üldine, kuna ükskõik, kuhu vaatame, näeme olemist. Samas ei ole see absoluutne olemine. On nii konkreetne olemine, mis kuulub mingi määratluse alla (nt mingi ese on määratud ajas, ruumis jne), kui ka üldine olemine e puhas olemine, mis on määratlusest vaba. See teeb üldisest olemisest
ratsionaalselt mõiste) Gianni Vattimo fekaalidesse puutuv metafoor: õhtumaisest postmodernsest relativismist kujunenud blaseerunud intellektuaalide kloaak (+ Freudi mõistet laenates on õhtumaine kultuur tugevalt anaalses faasis). Ja siis Soansi tõlgendus Toomiku väljaheidetele kui kontranihilismile. Kas mõttetuse mõttetusest saab välja pigistada midagi enamat kui fekaalid? Meil kõigil on siiski sees ju sisemine tung “millegi enama” poole. Õhtumaade tänane religioon Kristlikus maailmavaates annad inimelule sihi ja mõtte Jumal. Tänases õhtumaises kultuuris oodatakse seda oma romantiliselt partnerilt. ● USA psühholoog John A. Teske: tänapäevane keskne õhtumaine müüt põhineb romantikal, selle ühe ja ainsa otsingul ● Seega ootame oma romantilistelt partneritelt seda, mida sajandite vältel on julgetud loota vaid kõikvõimsalt Jumalalt I TÄNANE EUROOPA. KULTUURIST JA SITAST. 1.1 SITAST ALUSTADES
probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu
Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis).
vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või
Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud, skeptikud. Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja üleminek keskajale on ähmane, veel raskem probleem kattuvusega kui ajaloos. MILEETOSE KOOLKOND Kolme mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses? THALES (624-546 e.Kr.): loetakse antiikmaailma 7 targa hulka (sinna kuuluvad ka Solon, Bhias Brienest, Bithakos Myckilenest). Thales on palju reisinud, veini ja oliividega kauplev spekulant. Rikas. On viibinud Egiptuses. Mitmekülgne loodusuurija. Idareisidelt saanud teadmisi.
Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me
Kõik kommentaarid