Kreeta-Mükeene (0)

Kreeta-Mükeene
Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer
Vana-Kreeka jaguneb
perioodiliselt viieks: Kreeta-
Mükeene periood, tume ajajärk,
tsivilisatsiooni uus tõus,
klassikaline ajajärk,
hellenismiperiood.
Kreeta-Mükeene ­ Kujunes umbes 2000
­ 1000 e.Kr. Algselt arenes välja
lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis
oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur.
Tähtsaim kultuurisaavutus oli
lineaarkirja A ja B kasutamine.
Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja"
temaatika.
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 ­ 800
e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus,
madal tsivilisatsioonitase, kiri
unustati sootuks ning algasid suured
väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda
ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada
hiidlainet, mis hävitas tollase
ühiskonna. Ainus teadaolev
kultuurisaavutus oli raua
kasutuselevõtmine.
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus
aastatel 800 ­ 500 e.Kr. Sel ajal
tekkis varanduslik kihistumine ning
riiklus. Taas hakkas aset leidma
vaimne tegevus. Iseloomulikud oli
kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha
hakati kasutama väärtusmõõduna.
Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda
Lykurgose korraldust, Soloni
seadusandlust, Kleisthenese reforme.
Kasutusele võeti tähestik, üles
hakati kirjutama olümpiavõitjaid,
sündisid Homerose eeposed Hesiodase
,,Theogoreia".
Umbes 500 ­ 338 kujunes Kreekas välja
klassikaline ajajärk. Ühiskonda
iseloomustasid Ateena demokraadid,
Periklese aeg, Peloponnesose Liit,
Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad
sündmused, Maratoni lahing,
Peloponnesose sõda, Chaeroneia
lahing. Klassikaline ajastu oli
Dindarose, Aischulose, Sophoklese,
Sokratese, Platoni, Aristotelese
loomeperioodiks. Püstitati
Halikarnassose mausoleum ning
meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja
,,Odakandja".
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 ­ 30 e.Kr. Just
sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli
piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid
jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes
formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes
palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka
Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion.
Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku
asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam.
Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks
hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.
Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei
seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest
mitte sõltuda).
Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul
lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus.
Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid.
Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism
(religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus
tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset
Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus.
Kreeta kultuur kujunes 2000 ­ 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene
kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid
kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti
tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.
Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt
lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks
täielikult desifreeritud.
Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,
kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks
ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on
kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu
kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid
lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste
rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel.
Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga
ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks.
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis ­ nende loomingus
puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka
pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi
mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja
võitlusi.
Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene
kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja
jumalannade nimesid.
Vana-Kreeka teadlased
Pythagoras ­> matemaatik,
maailmakorraldus põhineb arvulistel
suhetel (Pythagorase teoreem)
Hippokrates ­> arst, mõtteviis, mis
püüdis leida haiguse ja tervise
loomulikke seletusi (Hippokratese
vanne)
Herodotos ­> ajaloo ja etnoloogia isa
(,,Historia")
Mükeene
lõvivärava
d
Väga paljud asjad Vana-Kreeka kultuuris on üle
võetud Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuurist,
näiteks jumalate panteon.
Knossose palee varemete pealtvaade
Knossose palee sisevaate rekronstruksioon
Mükeene kultuuri rajasid ahhailased, kes
asusid Balkanile juba 2000 eKr, aga
kõrgkultuur kujunes, kui Kreeta oma lõppes.
Nad võtsid Minose kultuuri üle, kuid tänu
oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur
(Hellaadiline kultuur).
Ka kreetalaste kirja kujundasid nad
vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad
kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka
lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest
peamiselt kirjutati üles majandusega
seonduvat.
Ka selles kultuuris oid labürinditaolised
lossid, kuid nüüd ümbritseti neid
kükloopiliste müüridega. Samuti näitab selle
rahva sõjakust see, et ühiskonda juhtis
sõjapealik koos oma sõjalise kaaskonnaga.
~ 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja
Mükeene linnuse rekonstruktsioon. u. 1600-110a
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinek
orol.htm
http://www.google.ee/imgres?
imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg&imgrefurl=
http://