1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. Rootsi aeg ei olnud sugugi eestlastele meelepärast. Eric Paimla 8.klass Vana hea Rootsi aeg.
amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel · Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli ja linnade eesõigused Liivimaa kubermangus kiire rootsistamine · Gustav II Adolfi surm pärast seda Liivimaal samad õigused Eestimaa kubermanguga · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti privileegide säilitamisest · Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid
2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3. Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse. 4. Ühtlustamiskavadest loobuti, sest Axeli juhtimisel moodustusid valitsuse suurnikud, kellel olid suured valdused mistõttu nad ei olnud huvitatud Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole
lihtrahvale. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest. Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler 1632.Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa
Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest) - Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks) e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus: - Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel ei saanud müüs, osta jne)
kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimase kohtu otsust võis edasi kaevata ka kuningale, kelle sõna oli otsustav. Rootsi riigvõim ja Balti aadel: Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629. astus Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. Gustav II Adolfi surmaga rootsistamine lõppes ning taastati üksmeel Liivi aadliga. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskel samasudused õigused nagu eestimaalasedki. Rahvastik: 1620. aastatel hinnati talurahva arvui vähem kui 100 000-le. Sõdades oli hävinenud üle poole rahvast. Paljud talud seisid tühjana. Osa sõja eest Venemaale põgenenud talupoegi oli rajanud eesti külasid Peipsi idarannikul. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma
Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem
Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talipoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis oli pikka aega Tartus. Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632). Johan Skytte oli Riias kindralkuberner, sai Gustav II Adolfilt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamine Rootsi võimu ja korralduse sisseseadmise. Skytte tegevus katkes, sest Gustav II Adolf suri. 21. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon on mõisate taasriigistamine, 1680.aastal laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale.Johann Reinhold Patkul oli Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes
Maakonna tasandil Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke. Kuna Eestimaa ja Tallinn olid läinud Rootsi võimu alla vabal tahtel säilitati siinsetele aadlikele ja linnadele eesõigused. Küll aga ei suhtutud samamoodi Liivimaasse. 1629. Riias ametisse kindralkuberneriks määratud Johan Skytte ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine, tema tegevus lõppes aga Gustav II Adolfi surmaga. Sajandi keskpaigaks olid Liivimaal juba samasugused eesõigused. Aadli omavalitsust hakati kutsuma maariigiks, mis kujutas aadli vabadust ja õiguseid. See kehtis nii kaua, kuni Karl XI valitsema asumiseni 1672. Majanduslikult olid sõjad väga laastavad ning päranduseks tühja riigikassa saanud Karl XI alustas reduktsiooni ehk erakätesse läinud maade riigistamist.
MVV: Henriku Liivimaa kroonika 13. sajandi Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas ning kõik aadli ja linnade privileegid jäid kehtima, samas kui LõunaEestis, millesse suhtuti kui · Saksa preester ja tõlk vallutusse, toimus karm rootsistamine. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan · Kroonika on ülistav, tehtud tellimustööna, ladina keeles Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks endale alluv maaala rootsistada. · Üles kirjutatud 12241227 Rootsi kuningad · Koosneb faktidest ja piibli tsitaatidest
Karl XI (1660-1697) Skånes tegutsevad sissid. Halmstadti ja Lundi lahingu võidavad rootslased. Köge merelahingu 1677. a. taanlased küll võidavad, kuid on siiski kaotusseisus. LUNDI rahu 1677. a. Louis XIV vahendusel. Brandenburg saab Rootsilt väikesi maa-alasid. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Katkestatakse liit Prantsusmaaga ja sõlmitakse liit Taaniga. 1680. a. abiellub Karl XI Taani printsessi Ulrika Eleonoraga. Skåne rootsistamine. Blekinges rajatakse Karlskrona linn, kuhu viiakse laevastiku peakorter. 1682. a. taasavatkse Lundi ülikool. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) REDUKTSIOON 1680. a. Riigipäev muudab kuninga volitused peaaegu ainuvalitsejalikuks. Eestkostjate aegse valitsuse mõningaid liikmeid tuli uurida ja karistada nende tegude eest. Reduktsiooon see ei puudutanud iidseid aadlike valdusi, vaid äsja omandatud alasid. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
2. 1634-1680- domineerib pol jõuna Rootsis kõrgaadel( Kuninganna on plika, järgmine kuningas peab sõda, peale tega jälle laps, valitseb regentvalitsus). 25 a puhtalt eeskostevalitsus ametis. Ajajärk, kus domineerib persoonina Aksel Oxenstierna( Axel Oxenstierna af Södermöre), tema ajastu lõppeb 1654. Ei tohi inkorproreedia eriosadena, vaid peab säilima kohalikud eriõigused. tema pol jäädakse kuni 1710 aastani. 3. 1710. mitte ainult inkorporeerida vaid ka modifitseerida. Rootsistamine. Administratiivne mitte keeleline rootsistamine. Riigiõigusliku pos määratlemisel üks kriteerium, kuid on suhe valitsevate struktuuridega. Osalemist riigi töös ei ole, siinsed seisused kahe institutsiooni tööst osa ei võta. Siinne kohalik aadel ei tahtnud ennast siduda rootsi aadliga. Vahe tehakse sisse 1634 aastal kui rootsis võetakse vastu dokument, mida on nim valitsemisvormiks ( mõnikord öeldud, et Rootsi I konstitutsioon). aeg kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
