Riskikäitumine (0)

Riskikäitumine
Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458)
Julia  Nikolina
Riskikäitumine
• Miks käitutakse riskeerivalt?
• Milleks narkoennetus?
• Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps?
Riskikäitumine
• Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või 
võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema 
kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise 
tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks 
tervishoiukuludele seotud ka  kuludega  majandusele, 
ühiskonnale jne.
Riskikäitumise liigid
•  suitsetamine
• alkoholi (liig)tarvitamine
• uimastite proovimine/tarvitamine
• kaitsmata  seksuaalvahekord  mitteusaldusväärse 
partneriga
• liikluseeskirjade  eitamine
• ohutusvahendite kasutamise etiamine
• ohutusreeglite eitamine jt
Statistika andmed – Suitsetamine
2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60%  noortest , 10,5% on 
suitsetamisest  loobunud , 7,8%  suitsetab  mõnikord ning 
21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. 
(Noorteseire aastaraamat 2012)
Statistika andmed –  Alkohooli  tarbimine
Alkoholi tarbimine on ohtlikult  populaarne . Kolmandik 
(33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord 
nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% 
üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita 
üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui 
naised. (Noorteseire aastaraamat 2012)
 
Statistika andmed –  Narkootikumid
Paikkonna tervisemõjurite uuringus  küsiti noortelt, kui lihtne on 
hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda,  et lausa 43,1% 
noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori 
tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. 
Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata 
kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et 
nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on 
kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul. 
Teiste narkootikumide (nt ecstasy , amfetamiini, kokaiini,  heroiini ) 
hankimine on kanepiga võrreldes juba palju keerulisem, kuid noorte 
hinnang sellele, et see on võimatu, ei erine olulisel määral  kanepist . 
Ka teiste narkootikumide proovimine ja tarvitamine on vähem 
levinud: vaid 8,4% on teisi narkootikume korduvalt tarbinud, 4,7% on 
korra proovinud ning 86,9% ei ole üldse proovinud. Taas paistab 
silma see, et noormehed on altimad narkootikume tarvitama kui 
neiud . (Noorteseire aastaraamat 2012)
Miks noored käituvad riskivalt?
• uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida
•  vanusest  tingitud käitumise  eripärad  - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus
• madal  enesehinnang
• isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad ( impulsiivsus , sensatsiooni 
janulisus,  motoorne   rahutus ,  hüperaktiivsus  jne)
• ebarealistlik optimism 
• kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim 
• soov muljet avaldada kellelegi olulisele
• kättesaadavus 
• pere-,  lähedus - ja turvatunde puudumine
• sotsiaalmajanduslik taust,  haridus
Suitsetamine
• Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning 
põhiosa neist pärineb  kodudest , kus suitsetamine on 
tavaks.
•  Eakaaslaste  mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole 
pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui 
võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. 
• Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus 
kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest 
põlvkonnast . 
Suitsetamine
Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
•Seltskondlik tava.  "Sõprade ring, abikaasa,  töökaaslased , kõik enam-vähem 
suitsetajad , kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise 
suitsetaja . Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud 
suitsetajad ja saan olles ise küll mittesuitsetaja nn. passiivse suitsetajana oma 
nikotiini annuse kindlasti kätte"
•Suitsetamine - normaalne nähe.  "Suitsetades olen šikk ja mulle sobib suits!“
•Tubakasuits kui  ergutav  ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend. "Sigareti 
suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget 
kohvi. Ergutab meeli, ka seksuaalsust."
•Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 
91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud 
lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid 
sellele, et olen haige"
Suitsetamine
Tegurid, mis sunnivad noori suitsetama:
•uudishimu 
•protestimeelsus 
•eakaaslaste surve
Teismelistest suitsetajatest jääb  täiskasvanueas  kirglikeks 
suitsetajateks umbes 80%.
Suitsetamine
Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale.
•Suits ja  nikotiin  värvivad hambad kollaseks, parodontiit ja igemehaigused, hammaste 
väljalangemine.
•Krooniline  köha  ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja  bronhiit  on tagajärjed, lisaks on 
suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
•Põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga  noorel  areneval inimesel kopsumahu kasvu 
pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tööd 
tehes hingeldama. Suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii  saavutuste  kui ka 
vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas.
•Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem  röga  
kui mittesuitsetavatel teismelistel.
•Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra  minutis  kiirem kui 
mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida  südamehaiguste  tekkele viitavaid 
tundemärke.
•Suitsetamine on ka seotud  kuulmislangusega ,nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega.
Alkoholi tarvitamise tagajärjed
• Kahjulik mõju ka lühiajalisel  kasutamisel . Püsivad 
kahjustused suurte koguste puhul, haigused. 
• Purjusolek =  traumad , kukkumised  liiklusõnnetused , 
uppumised jm. 
•  Maksahaigused , haavandid, südame – ja 
veresoonkonnahaigused, ajukahjustused
• Kaalutõus 
Alkoholi tarvitamine
• Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult 
alustajate osakaal on tõusmas. 
• 11–15aastaste  koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 
76,8% ja purjus olnud 41%.
• Noorte puhul on probleem enese purju  joomine. Üha sagedamini joovad end 
purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav  traditsiooniliste soorollide mõju 
vähenemisega.
• Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste 
seas, suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel.
•  Alkohol  on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud  
põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. 
Alkohol – miks?
• Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest  
jookidest. 
• Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti 
kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide 
kohta.
• Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete 
tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket 
suitsetamist  tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist.
• Noored kipuvad  arvama , et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda 
ennast õnnelikumana ja leevendada  muresid . 
Narkootikumid
• Sõna  „narkootikumid“  tähistab  kõnekeeles  aineid,  millel  on   enesetunnet  
muutev toime. Narkootikumide kasutamine põhjustab muutuse inimeste 
vaimsetes,   füüsilistes   ja  emotsionaalsetes  talitlustes.  Tekib   sõltuvus   ja 
neist  loobumine  on  väga  raske,  kui  mitte  võimatu.  Kõige  üldisemas 
mõttes    on  narkootikumid  kõik  sellised  ained,  mis  mõjutavad  inimese 
enesetunnet,  ümbritseva  maailma  tajumist  ja  käitumist.  Tavaliselt 
kutsutakse  narkootikumideks  siiski  aineid,  mida  inimesed  kasutavad 
joobe  või  naudingu  saamiseks,  aga  mis  on  seadusega  keelatud  ning 
tervisele ohtlikud. 
Narkootikumid
• Käivad  kaasas  noorte  eksperimenteerimisega  ja  suur  osa 
kasvavad  nendest  välja, ilma et  kujuneks  püsiv probleem.
• Kasutatakse  lõõgastumiseks,  stressi  leevendamiseks,  hästi 
tundmiseks, mässumeelsuse  väljendamiseks , sõprade õhutusel, 
heakiirdu saavutamiseks, ka uudishimust. 
Narkootikumid
• Meditsiinistatistika  näitab,  et  narkomaanide  keskmine  eluiga 
on  alla  30  aasta,  sest  ükski  organism  ei  suuda  taluda  aina 
suurenevaid keemiliste või looduslike mürkide annuseid.
• Ebasteriilse  süstla  kasutamise  tagajärjel   sureb   30  protsenti 
narkomaane nakkustesse (AIDS, maksapõletik jms).
• 20  protsenti  sõltumusravimite  kasutajaist  lõpetab  uimastite 
kõrge  hinna  või  lootusetuse  tõttu  enesetapuga.  Ülejäänud 
hukkuvad   arstiabi   puudumisel  või  liiga  suure  annuse 
kasutamise tagajärjel.
Narkootikumid
Narkootikumide kasutamise tunnused:
•Meeleolumuutused
•Ebaharilikud reageeringud
•Isupuudus
•Huvi kaotamine tähtsate asjade vastu
•Ebaharilikud unisushood
• Valetamine  
•Ebaharilikud  plekid , lõhnad jms.
•Kodust raha ja väärtesemete kadumine
•Märgatavad asjad –  tabletid , foolium, süstlad jms.
Narkootikumid
Narkootikumid  võivad  olla  kas  looduslikud  (nt   kanep )  või 
sünteetilised  (nt  LSD).  Kuna  igal  pool  maailmas  on 
narkootikumide  ja   narkomaania   levik  plahvatuslikult  kiire,  ei 
tohiks  me  alahinnata  seda  probleemi  ka  Eestis.  Vastava 
selgitustööga  tuleks  alustada  juba  laste- aiast   ning  erilist 
tähelepanu peaks  pöörama  just ennetustööle teismelistega, kuna 
huvi mõnuainete vastu on selles eas suurim. Aasta-aastalt tõuseb 
nende laste arv, kes on näiteks kanepit proovinud 13-aastaselt ja 
nooremalt .
Narkootikumid
Koolil  on väga oluline osa ennetustöös
•   Märkamine  - seoste nägemine teiste riskikäitumise liikidega.
•  Informeerimine  –  noored  proovivad  uimasteid,  sest  neil  puuduvad  adekvaatsed  teadmised 
uimastite negatiivsetest külgedest.
•    Tundekasvatus  –  noored  proovivad  uimasteid  isiklike  probleemide,  nagu  madal  enesehinnang, 
segased   väärtushinnangud  jms tõttu.
•  Keeldumisoskuse  õpetamine  – noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste 
tunnustust  taotledes,  nad  ei  oska  või  ei  julge  seista  vastu  eakaaslaste  või  meedia  mõjutusele  ja 
survele proovida ja tarvitada uimasteid.
•  Sotsiaalsete  ja  enesega  toimetuleku  oskuste  õpetamine  (nt   enesekehtestamine ,  eesmärgi 
saavutamine, probleemide lahendamine, murede ja stressiga  toimetulek ).
•    Alternatiivsete  tegevuste  pakkumine  –  see  on  ennetustegevuse  väga  oluline   komponent ,  noored 
proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest.
•    Laiahaardeliste  programmide  pakkumine–  kogukonnapõhine  ennetustöö,  kuhu  on  kaasatud 
pered, korrakaitseorganid, teised koolid, meedia.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Algkoolis
Võib  tunduda,  et  7–8-aastased  lapsed  on  selliste  teemade 
jaoks  veel  liiga  väikesed.  Kuid  kindlasti  on  nad  kas  või 
meedia kaudu  narkootikumidest   kuulnud . Kui teema  kerkib  
üles,  võib  küsida,  mida  laps  uimastitest  teab  ning  seletada 
lihtsalt  ja  arusaadavalt,  miks   sõltuvusained   võivad  olla 
ohtlikud.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Algkoolis
Vestlus narkootikumidest võib olla kasulik mitmel moel:
•  Võid olla kindel, et lasteni jõuab õige info (selle  eelduseks  
on muidugi, et kõneleja on ise  teemaga  hästi kursis).
•  Lapsed saavad teada, mida sina uimastitest  arvad  ja miks.
•  On tõenäolisem, et lapsed tulevad sellest rääkima, kui 
neil tekib võimalus mõnda uimastit proovida.
•  Kui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad 
neist ka kellegagi räägivad.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Põhikooli esimestel aastatel
Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad 
tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed ei pruugi selles vanuses 
veel  tunda  huvi  uimastite  proovimise  vastu,  võib  mõnigi 
neist  teha  algust   alkoholiga   ning  mõned  katsetada  joobe 
tekitamist olmekeemiaga, hingates sisse kummiliimi, aga ka 
bensiini ja muude olmekeemiatoodete aurusid.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Kui  võimalik,  tuleks  jätkata  samasuguse  avatud  ja 
toetava  suhtega,  nagu  kirjeldatud  nooremate  laste 
puhul:
•  Julgusta lapsi kirjeldama oma emotsioone ja kogemusi ning 
räägi neile oma mõtetest ja tegemistest.
•    Suhtu  laste  igapäevamuredesse  tõsiselt.  Isegi  siis,  kui  need 
tunduvad  tühised, võivad need laste jaoks olla väga olulised.
•    Kirjelda  lastele  enda   suhtumist   narkootikumidesse  ning 
põhjenda  oma vaateid.
•    Lastel  on  oluline  teada,  et  nad  võivad  alati   loota   sinu 
toetusele ja abile.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Põhikooli viimastel aastatel:
Mida   vanemaks   lapsed  saavad,  seda  tähtsamad  on  nende 
sõprade  ja  arvamusliidrite  seisukohad.  Selles  eas  katsetavad 
paljud alkoholiga ning mõned  tunnevad  huvi uimastite vastu. 
Enne,  kui  alustada  lastega  vestlust  narkootikumidest,  tuleks 
otsustada,  mida  täpselt  öelda  tahetakse.  Tuleks  läbi  mõelda 
erinevad  viisid,  kuidas  end  arusaadavaks  teha,  ning  püüda 
end panna laste olukorda. 
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Meeles tuleks pidada järgmist
•  Kui lastel on mure, paku neile võimalust end „tühjaks rääkida“ ning tuge lahenduste 
leidmisel.
•    Kuula   rahulikult   lõpuni,  mida  neil  öelda  on,   sõnasta   nende  mõtteid  ümber,  väldi 
kiusatust neid katkestada või loengut pidada või lausa hirmutada.
•  Kui tekivad kahtlused, esita otsekoheseid  küsimusi .
•    Esita  avatud  küsimusi  (nt  „Mulle  tundub,  et  täna  juhtus  midagi,  kas  sa  tahaksid 
sellest rääkida? Paistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?“ jne), 
väldi küsimusi, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid.
•    Hoia  end  kursis,  mida  noored  uimastitest  omavahel  räägivad  ja  millised  on 
levinumad  (väär)uskumused.  Häid  võimalusi  selleks  pakuvad  kõikvõimalikud 
noortefoorumid, jututoad ja uimasteid käsitlevad veebilehed. Ole kursis sellega, kuidas 
asjad tegelikult on.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Gümnaasiumis
Lastest on saamas noored täiskasvanud.  Püüdes  teismelistega 
rääkida  narkootikumidest,  on  oluline  mõista  anda,  et  nende 
tervis  ja  heaolu  on  ka  täiskasvanu  jaoks  olulised  ning  nad 
võivad alati arvestada toetuse ja abiga.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Arvesta järgmist
•  Näita, et sa usaldad neid ning ära  varja  oma pettumust, kui 
sinu usaldust kuritarvitatakse.
•  Kui   tahad   midagi  teada,  siis  pigem  on  kasu  sõbralikust 
küsimisest  ja  huvi  ilmutamisest,  kui  pealekäimisest  ja 
ristküsitlusest.
•   Aruta  noortega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi 
suhtes.  Põhjenda,  miks  sinu  suhtumine  uimastitesse  on  just 
niisugune.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Kui on  kahtlusi , et õpilane võib tarvitada keelatud aineid:
•  Ära püüa alustada vestlust, kui on  kahtlus , et laps on parasjagu  uimasti  mõju all.
• Püüa vestluseks leida selline aeg, kus oled kindel, et suudate rääkida ilma, et peaksite  vahepeal  vestluse katkestama.
•  Püüa esmajärjekorras last mitte süüdistada, sest kui sul pole õigus, võib see sinu suhet lapsega tõsiselt rikkuda.
•  Otsusta juba varem, kuidas kavatsed reageerida, kui õpilane  tõepoolest   tunnistab , et on uimasteid tarvitanud.
•  Palu  tal  oma  seisukohti  kirjeldada  ning  kuula  hoolikalt,  mida  tal  öelda  on,  noored  ei  pruugi  alati  aru  saada,  et 
narkootikumide kasutamine võiks olla probleem.
•  Kui sul tekib kahtlus, et laps uimastite kohta valetab, püüa jääda rahulikuks ja mitte vihastada.
•  Näita talle, et muretsed eelkõige tema tervise ja heaolu pärast.
•  Kinnita, et ta saab alati arvestada sinu toetuse ja abiga.
•  Püüa talle põhjalikult seletada, missugune käitumine on lubatud ja missugune mitte.
•    Püüa  mitte  ähvardada  karistusega,  see  võib  tunduda  kiire  ja  lihtne  lahendus,  kuid  tõenäoliselt  nii  soovitud  tulemust  ei 
saavuta. Samas informeeri last võimalikest seadusest tulenevatest karistustest.
•  Aita õpilasel mõista, et ta vastutab nii oma  tegude  kui nende tagajärgede eest.
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Märgid, mis  viitavad uimastite tarvitamisele
Paljud  uimastid  muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib 
vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle. Lahustite, aerosoolide, liimide 
jt  gaasiliste  inhalantide  intoksikatsioon  võib  põhjustada  antisotsiaalsust  ning 
vandalismi.
Sõltumusravimite kasutamisel ei reageeri inimene tavaliselt  valule , näljale, väsimusele 
jne.  Sõltlastel  võib  mälu  muutuda  viletsaks,  isiksus  muutuda  või  manduda.  Ta  on 
kergesti ärritatav ja muutlik oma tegudes.
Uimasteid tarvitavate inimeste tervis on kahjustatud, neil kaob elu eesmärk või selleks 
on narkootikumide kasutamine. Narkomaanide  suremus  on suur. Surmajuhtumite arv 
on suurem  tõenäoliselt nende kuritegevusele kalduvate noorte hulgas, kes tarvitavad 
narkootikume ja söövad ebaregulaarselt. Nii suureneb haigestumise ja üleannustamise 
oht, samuti sõltumus ise.
Võimalikud märgid uimastite tarvitamisest võivad olla mitmesugused. 
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest?
Narkootikumid
Tuleb  arvestada,  et  kõik   eelpool   nimetatud  tunnusmärgid 
üksikuna  ei  tähenda  veel  uimastite  tarvitamist.  Kui  aga 
tunnuseid  esineb  mitu,  tuleb  ühendust  võtta  vanematega  ja 
vastava spetsialistiga (arst,  psühholoog ).
Narkootikumid
Narkouimas või alkoholijoobes  õpilast nähes
•    Eralda  ta  teistest  õpilastest,  koolis  viibivad  täiskasvanud 
peavad  sekkuma  viivitamatult  olukorda.  Ürita   rahuliku  
vestluse  abil  õpilane  klassikaaslaste  juurest  ära  juhtida  või 
suuna ülejäänud õpilased teise ruumi.
•    Ära  ähvarda  politseiga,  probleemidega  jms  –  laps  võib 
muutuda agressiivseks ja olla ohtlik nii endale kui ka teistele.
•  Kui sa ei saa õpilasega kontakti, kutsu  kiirabi .
•  Ära  jäta  last üksi.
•  Vajadusel anna esmaabi.
Narkootikumid
Järgnevate  sammude  eest  hoolitseb  kooli  arst  või 
meditsiinitöötaja,  tema  puudumisel   klassijuhataja   või 
direktor .
• Võetakse ühendust õpilase vanemate või hooldajaga, kes tuleb võimalusel lapsele 
kooli järele ja viib ta meditsiiniasutusse.
•  Kui  vanemat  või  hooldajat  ei  saada  kätte,  toimetatakse  õpilane  koos 
saatja /saatjatega  perearsti  juurde.
•   Kahtluse  puhul soovitatakse läbi viia narkotest.
•  Võetakse ühendust maakonna sotsiaaltöötajaga (õpilase elukoha järgi) ja tehakse 
avaldus lastekaitsesse.
•  Ainete tarvitamisest teeb direktor viivitamatult avalduse  politseile , avalduse võib 
teha vihjena narkootiliste ainete  kasutamise  kahtlusest,  sel  juhul  võib  politsei  
käsitleda  seda  konfidentsiaalsena.  Avalduse  võib  teha  ka anonüümselt. 
Narkootikumid
Õpilase juurest leitud keelatud aine/ained
•Kui  õpilane  hoiab  enda  juures,  tarvitab  ise,   vahendab   või  müüb  narkootilisi 
aineid,on seekuritegu, millest tuleb alati teavitada politseid.
•  Kotti  või õpilase  kappi  ei tohi loata avada. Küll aga võib  paluda  tal seda ise teha 
ja sisu näidata.
•  Narkootikumide  leidmisel  tuleb  viivitamatult  teavitada  politseid 
(mitteteatamine on  karistatav ). Seejärel teavitatakse vanemaid või hooldajaid. 
•  Alkoholi leidmisel teavitatakse vanemaid, õpilaselt ära võetud aine antakse üle 
tema vanematele.
Varajane suguelu
Arengu seisukohalt..
•...on varasemalt arvatud, et varajane suguelu toob kaasa 
hilisemas elus kõrgema tõenäosus seksuaalsele 
riskikäitumisele ehk partnerite paljususele, 
väärkohtlemisele, soovimatutele rasedustele.
•...kuid 2011. aastal ilmus uuring, mis tõestas vastupidist – 
varane suguelu ei  tingi  hilisemalt täiskasvanueas 
riskikäitumist. Olukord on samaväärne nendega, kes 
alustasid hiljem.
Varajane suguelu
Mida peaks teadma noor?
•Teadmised anatoomiast ja  psühholoogiast
•Rasestumisvõimalused
•Rasestumisvastased vahendid
•Abordi ohtlikkus.
•Suguhaiguste levimine.
•Enda valmisolek.
•Laps on vastutus. Valmisolek.
Varajane suguelu
• Kriminaalkorras on kehtiva seaduse kohaselt karistatav 
suguühe alla 14-aastase inimesega.
• Riigikogu õiguskomisjon – 2013 oktoober, küsimus 
vanusepiiri tõstmise kohta (16.a.), põhjus seksuaalse 
ärakasutamise vältimiseks.
Kui klassis on HIV-ga laps…
• HIV (ingl. keeles Human Immunodeficiency  Virus ) on inimese  immuunpuudulikkuse  
viirus . HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb 
organismi erinevate haiguste eest.
• Kui klassis on HIV-ga laps on oluline teada:
• Kuidas HIV levib?
HIV levib nakatunud  inimeselt  nakkuseta inimesele vere (ka menstruaalvere), 
seemnevedeliku ehk  sperma  (ka eelsperma), tupesekreedi ja rinnapiima kaudu:
- seksuaalsel teel
- otsesel kontaktil nakatunu verega
- emalt lapsele raseduse, sünnituse ja  imetamise  ajal
Vere kaudu levikuks on vajalik nakatunud vere sissepääs teise inimese vereringesse, mis 
võib toimuda näiteks ühiseid süstimisvahendeid kasutades.
Kui klassis on HIV-ga laps…
• Kui klassis on HIV-ga laps on oluline teada, et HIV ei levi:
• kasutades ühiseid töövahendeid ― töö- või koolilaudu, toole, arvutit, 
telefoni;
• kasutades ühiseid  ruume  ― HI-viirust ei saa WC-potilt, kraanikausist, 
paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast,  riietest  jne;
• kasutades ühiseid joogi- ja toidunõusid ning söögitegemisvahendeid;
• kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel:
• HIV-ga inimesega koos sporti või  trenni  tehes jne.
Tänan  tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43